Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Artikli väljalõikest kirjutiste analüüsini
Ühiskondlikult aktiivne inimene tarbib päevas meediat ligi kaks tundi: tund kirjutavale ning tund rääkivale ja näitavale ajakirjandusele. Aasta lõikes teeb see kokku ühe kuu.
Meediamonitooringut vajab eelkõige organisatsioon, kelle tegevust või valdkonda kajastatakse avalikult. Monitooring tagab võimaluse hinnata olukorda emotsioonivabalt ning teha järeldusi edaspidisteks sammudeks.
Kui monitooringu koostamise eesmärk on olla toimuvast ainult informeeritud, siis võib piirduda klippinguga ehk väljalõigetega. Kui aga soovitakse kajastustest ka järeldusi teha, on meediaanalüüs möödapääsmatu. Samas on iga monitooringu juures vaja kasvõi lakooniliselt analüüsida.
Meediamonitooringu paketi koostamisel on esmane eesmärgi püstitamine. Edasi tuleb määratleda valdkond ja teemad, mida jälgida. Näiteks kinnisvarafirmal tuleb otsustada, kas jääda ainult kinnisvaraturu jälgimise juurde või kaasata monitooringusse ka ehitusturg.
Seejärel peab piiritlema meediakanalite kaetuse, seda ka geograafilises mõttes. Meediakanalite valikul tuleb lähtuda nende mõjust ettevõtte sihtgruppidele. Kui ettevõtte tegevus ulatub väljapoole Eestit, siis on otstarbekas monitooringusse lülitada ka nende turgude kaalukamad kanalid.
Edasi tuleb otsustada, kui intensiivselt ja mis aja lõikes meediat jälgida. Kõige tihedam, igahommikune monitooring võimaldab oskuslikul levitamisel säästa oluliselt ka ettevõtte töötajaskonna hommikust ajakulu meediale.
Viimaseks tuleb jagada vastutus ning panna paika, kuidas ja kellele monitooringut levitada. Üldjuhul võiksklipping olla kättesaadav suuremale osale administratsioonist. Oluline on ka monitooringu vormistamine, et see kujuneks kõigile võimalikult mugavaks ja arusaadavaks.
Monitooringu paketi täiustamine on pidevalt jätkuv tegevus, mis käib kaasas muutuvate vajaduste ja keskkonnaga.
Autor: Sven-Erik Heinsoo