Intellektuaalse kapitali kümme käsku

Just firma intellektuaalse kapitali kaudu on võimalik lähitulevikus otsustada firma väärtuse üle; intellektuaalne kapital saab omamoodi «väljavalitu» staatuse, olles erinevate juhtimis-, finants- ja investeerimisotsuste tegemise aluseks.

Firma intellektuaalse soorituse kaudu on võimalik ennustada firma finantstegevuse, heaolu ja tuleviku üle.

Mida tuleks ettevõtetel tähele panna, kui räägitakse ühe või teise firma intellektuaalsest kapitalist?

Esiteks -- intellektuaalse kapitali süsteemi arendamiseks on vaja teatud eeltingimusi.

Kõigepealt peab organisatsioon olema valmis (piisavalt küps) ületama staadiumi, kus firma äriline tulemuslikkus on kirjeldatav või hinnatav vaid finantsterminites.

Kahjumiga töötavad ettevõtted on selge näide sellest, et firmas on mures oldud lühiajaliste finantstulemuste pärast ning intellektuaalse kapitali arendamine on jäetud unarusse.

Ka tuleks organisatsioonil selgelt defineerida oma äriidee ja strateegia.

Ettevõtetes, kus nimetatud tingimused on täidetud, on võimalik intellektuaalse kapitali süsteemi hõlpsasti firma põhitegevusega siduda.

Intellektuaalse kapitali arendussüsteemi rakendumine firmas sõltub oluliselt ettevõtte eesmärgile orienteeritusest, töötajate pühendumusest ja tippjuhtkonna aktiivsest toetusest.

Teiseks -- määratletud peaksid olema intellektuaalse kapitali kasvu või kahanemist kirjeldavad näitajad.

Nii on intellektuaalse kapitali muutujate süsteemi kaudu võimalik saada informatsiooni ja pikaajalises perspektiivis anda hinnanguid ettevõtte ärilise võimekuse kohta.

Kolmandaks -- intellektuaalse kapitali juhtimis- ja arendussüsteemi juurutamiseks on vaja organisatsioonil välja töötada ühtne organisatsiooni keel -- sümbolite kogum, mille abil tõlgendatakse firmas toimuvaid protsesse.

Tähtsad mõisted, mida kasutatakse kõnelustel või tekstides firma visiooni, missiooni, strateegia, edufaktorite vms kirjeldamiseks, peaksid olema fikseeritud ning nende mõistete tähendus firmas avalikustatud (nt «juhtimine», «toode», «ettevõte», «toote kvaliteet», «kasumlikkus», «kliendi integratsioon» jms).

Neljandaks -- ettevõte vajab intellektuaalse kapitali indikaatorit, mis aitab ettevõttes hinnata firma intellektuaalset sooritust.

Loodud indikaatorist peaks olema praktilist kasu operatiivtasandil.

Viiendaks -- firmal oleks soovitav välja töötada instrument (intellektuaalse kapitali indeks), millega mõõdetakse firma intellektuaalse kapitali sooritust.

Intellektuaalse kapitali indeks on iga intellektuaalse kapitali kategooria indikaatorite kogum. Mõõtmisi võimaldavad teha indikaatorid, mitte kategooriad.

Selline alt üles protsess võimaldab mõõtjatel hinnata kasutatava instrumendi kasulikkust ja mõõdetavatel selle vajalikkust.

Kuuendaks -- firmal võiks olla välja töötatud süsteem, mis mõõdab intellektuaalse kapitali kategooriate muutumist ajas.

Seitsmendaks -- intellektuaalse kapitali indikaator peaks väljendama suhet firma strateegiliselt ja taktikaliselt tähtsatesse näitajatesse (nt kliendi rahulolu indeks, käibe ja töötajate arvu vaheline suhe).

Kaheksandaks -- firmas peaks olema juurutatud intellektuaalse kapitali indeksi haldamise süsteem, mis aitaks vältida vigu, mida tehakse näiteks arvukate indikaatorite hulgast õige valikul, selle tähtsuse määratlemisel jne.

Üheksandaks -- välja töötatud intellektuaalse kapitali mudel peaks olema mõõdetav ning töötama nii suurtes kui ka väikestes organisatsioonides. Samuti peaks see olema kasutatav nii organisatsiooni struktuuriüksuste kui ka organisatsiooni liikmete puhul.

Kümnendaks -- et olla elujõuline, peaks organisatsiooni intellektuaalse kapitali süsteem arvestama olemasoleva juhtimis- ning organisatsiooni ja personali arendusprotsessiga.

Autor: Anders Kazantsev