25 juuli 1999

Tööandjad pelgavad üleriigilist lepingut

EAKL on teinud suurimale tööandjate esindusorganisatsioonile, oma sotsiaalpartnerile Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidule (ETTK) mitme aasta kestel ettepanekuid mõlema organisatsiooni liikmesliitudele kehtiva üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimiseks, pidades silmas tööturu arengu tasakaalustatud edendamist, demokraatia süvendamist töösuhetes ja palgasaajate paremaid töö- ja palgatingimusi.

ETTK on väljendanud nii suuliselt kui kirjalikult valmisolekut lepingu sõlmimiseks. Siiski ei ole leping tegelikkuseks saanud. Kas tööandjate keskorganisatsioon ei suuda tagada lepingu täitmist või ei ole ta selle sisust huvitatud? Kolmepoolsetel läbirääkimistel valitsusega avaldusi teha on tõesti kergem kui endale tõsiseid kohustusi võtta.

Lepingu olulisemateks säteteks on, et tööandjate ja töövõtjate organisatsioonid austaksid teineteise kui sotsiaalpartneri iseseisvust ja teeks igakülgset koostööd. Et tehakse jõupingutusi nii töötajate kui tööandjate arendamise nimel, et esimesed oleks lojaalsed, heade tööoskustega, arenemisvõimelised, ja teised korraldaks edukalt tööd, maksaks makse, edendaks koolitust ja õiglase palga poliitikat. Ehk pelgabki osa tööandjaid seda viimatinimetatut?

Lepingu eelnõu näeb ette, et majandusharuti toimuvad kollektiivlepingu läbirääkimised igal aastal, et tehakse koostööd harulepingute kehtimiseks kõikidele ettevõtetele, vältimaks ebaõiglast konkurentsi. Et ettevõtetes peetaks kollektiivläbirääkimisi, konsulteeritaks töötajate esindajatega enne oluliste muudatuste tegemist, s.o ettevõtte üleminekul uuele tööandjale, ümberkujundamisel, suure hulga töötajate koondamisel, võõrtööjõu sissetoomisel jne. Samuti, et töötajate usaldusisikutel oleks ettevõtetes võimalus tegutseda.

Ehk peatab tööandjaid hoopis hirm, et töötajaid tuleb informeerida muudatustest, et töötajad peavad osalema otsuste langetamises, mis demokraatlikele Euroopa riikidele on nii arusaadav ja omane, mõistetav?

Riigi tasandil teevad pooled koostööd tööseaduste arendamisel eesmärgiga tagada ettevõttedemokraatia, ohutud töötingimused, pädev töökorraldus ja töötajate sotsiaalne turvalisus. Eelnõu näeb ette ka koostööd läbi töö-, sotsiaal- ja maksuseaduste täiendamise sotsiaalpartnerite osatähtsuse tõstmiseks riigis ja riigilt koolitusabi saamiseks oma liikmetele.

Arvestades madalat seaduskuulekust, ebapädevust ettevõtte kui varandusega ümberkäimisel oleks ettevõtluse edendamisel igati vajalik, et tööandjate lipulaev ETTK eeskujuliku tööandja põhimõtteid toetab ja juurutab.

Euroliit ootab kandidaatriikidelt toimivat tööturgu ja sotsiaaldialoogi igal tasandil. Ametiühingud on tööandjatele oma ettepaneku teinud, pall on nüüd tööandjate väravas.

Hetkel kuum