Kliimaseadmed vajavad head projekti

Keskkonnatehnika olulisemaid toimimisalasid ehitustegevuses on sisekliima kujundamine ja garanteerimine. Inimese suutlikkus efektiivselt töötada on otseses sõltuvuses töökoha sisekliimast.

Iga hoone ja rajatise aluseks on ehitusprojekt, mille olulised osad on muuhulgas kütte-, jahutuse- ja ventilatsiooniprojektid. Nende projektide sisuks on ehitatava hoone kütte-, jahutuse- ja ventilatsioonilahendused tellijaga kokkulepitud sisekliima taseme saavutamiseks.

Praegu ei kata Eesti Vabariigis väljatöötatud normid kõiki ehitusliku projekteerimise alasid, mistõttu tuleb kasutada endise NLi ehitusnorme, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Keskkonnatehnika osas on koostatud keskkonnaministeeriumi tellimusel hoonete kütte projekteerimise normid.

Need on publitseerinud Eesti Ehitusteave valitsuse seaduse eelnõu tasemel. Tööd käivad ventilatsiooninormide koostamisega. Koostatud on ka ehitiste helikaitsenõuded, ehitusakustika ja mürakaitse projekteerimise ajutised eeskirjad.

Vajaliku sisekliima saavutamiseks rajatavates või rekonstrueeritavates hoonetes algab töö arhitekti ja eriosade projekteerijate töölaual. Nende mõistliku koostöö tulemusena tuleb leida tehnilised lahendused ja sobivad ruumid kliimaseadmetele nii asukoha kui suuruse poolest. Loomulikult peab tehnilise lahenduse väljatöötamisele eelnema tellijaga kokkulepe soovitud sisekliima taseme kohta.

Kaasaegsed multifunktsionaalsed kliimaseadmed ületavad oma gabariitide poolest varem kasutusel olnuid. Tõsiseid probleeme tekitab tihti kütte, ventilatsiooni ja jahutuse töövõtjale torustike ja seadmete nõuetekohaseks paigaldamiseks ja hoolduseks vajaliku ruumi leidmine, sest projekteerijad ei ole suutnud hinnata õigesti seadmete ja torustike ruumivajadust.

Tänasel päeval ei alga praktiliselt ükski ehitustöö objektil olukorras, et oleks valmis kogu projekt tööjooniste mahus, seda eriti eriosade puhul. Kliimatehnika alltöövõttu teostav rakendusfirma saab kätte ehitusprojekti tavaliselt nn pakkumisjooniste mahus. Nende projektide sisuline tase on väga erinev. Tundub, et kõik projekteerijad ei tea, kui palju ja missugust infot peab pakkumisprojekt sisaldama.

Kuna tavaliselt on pakkumisprojekti tellija projektijuhtimisfirma ja kliimatehnika alltöövõtja ei ole projekteerimise käiku kaasatud, võib tõdeda, et kliimatehnikaalaste projektide tase on mõjutatud projektijuhtimisfirma nägemusest ja soovidest, kes pole alati kursis keskkonnatehnika hetkeseisuga.

Sobiva sisekliima loomine ei piirdu ainult projekteerimise ja rakendamisega, vaid see vajab süstemaatilist kontrolli ja hooldust, mis omakorda nõuab sellealase ettevalmistuse ja kogemusega hooldajaid.

Kuna Eestiski on muutunud kättesaadavaks paljud lääne ehitusmaterjalid ja -tehnoloogiad, ventilatsiooni-, jahutuse- ja kütteseadmed ning kaasaegsed sisekliima kujundamise meetodid, peaks keskkonnatehnika projekteerijaid panema mõtlema olukord, et vähegi tõsisema hoone puhul tellitakse projekt välismaalt.

Autor: Jaak Levertand