Kultuur köidab spordist enam

Emori suviste massiürituste tüüpide uuringust on näha, et suvised kultuuriüritused (kontserdid ja teatrietendused) haaravad tunduvalt suuremaid rahvamasse kui spordivõistlused. Samas on see turg üksikkontsertide ja kontserttuuride rohkusega rohkem killustunud kui spordivõistluste oma.

Mitte ühelgi selle suve avalikul üritusel ei ole osalenud 32% kõikidest küsitletutest. Alla 25aastaste hulgas on suvistel üritustel mitteosalejaid 17% ning üle 65aastaste hulgas üle 50%. Võrreldes põhjanaabritega on vanemaealiste aktiivsuses mitmekordsed (kui mitte mitmekümnekordsed) vahed, noorte osas need erinevused ei ole nii suured.

Küsitletud inimestest vanuses 15--74 aastat osales kõige enam avaliku üritusena organiseeritud jaanilaupäeva tähistamisel. 42%, s.o ligikaudu 460 000 inimest vanuserühmas 15--74 aastat osales avalikul jaanilaupäeva üritusel. Järgmisel korral kavatseb sellisel üritusel osaleda 48%, keda võiks nimetada kergelt aktiveeritavateks potentsiaalseteks osalejateks. Kindlalt eitaval seisukohal oli jaanilaupäeva ürituste suhtes vaid 4% kõikidest küsitletutest. Seega passiivseid potentsiaalseid (puudub veel kindel soov, kuid ei ole ka kindlalt eitaval seisukohal) oli 48% kõikidest küsitletutest.

Kultuuriüritustest on suurima osalejate hulgaga popmuusika üritused, aga potentsiaalsete osalejate osas on vabaõhuteatrietendused popmuusika üritustega samas suurusjärgus.

Vaadeldes kõikide ürituste tüüpide osas osalemist ning kavatsust osaleda järgmisel aastal, on näha, et soov osaleda järgmisel aastal mingil üritusel on oluliselt (v.a jaanilaupäev) suurem kui tegelik aktiivsus. Seda mõjutavad potentsiaalsete osalejate rahalised ja ajalised võimalused. Kõige enam eristuvad soovi ja tegeliku aktiivsuse suhtega vabaõhuteatrietendused, mille puhul järgmise aasta soov on praegusest aktiivsusest peaaegu kolm korda suurem. See viitab kas siis pakkumise vähesusele või muude tegurite (hind jt) liigsele mõjule.

Autor: Aivar Voog