ÄP fototoimetus • 15 september 1999

Soomlaste õnneks jäi rootslastel Nokia ostmata

Seda kirjeldab sel nädalal ilmunud kirjastuse Fischer & Co raamat «Raamat Nokiast», mille autorid on Helsingi Hufvudstadsbladeti ajakirjanik Staffan Bruum ja Dagens Industri ajakirjanik Mosse Wallén. Huvitav on asjaolu, et Nokia kontsern keeldus autoritega koostööst ja lubas ise oma firma ajaloo avaldada raamatuna paari aasta pärast.

Käesolev raamat annab ülevaate 1869. aastal Nokia väikelinnas loodud puidufirmast, mis algul tootis kummisaapaid, tualettpaberit ja kaablit. Sellest, kuidas Nokia praegune tegevdirektor ja juhatuse esimees Jorma Ollila korraldas üliõpilasliidrina solidaarsuskampaaniaid T?iili ja Kreeka toetuseks ja ülistas Leonid Brezhnevi rahupoliitikat. Samuti arutletakse raamatus Nokia tähtsusest Soomele ehk kuidas kodumaise firma edu on aidanud soomlastel selja sirgu ajada.

Suurt tähelepanu on pälvinud 1991. aasta, kui Soome idakaubandus varises kokku, Nokia oli rängas kriisis ja kaks selle peamiseks aktsionäriks olnud panka vaidlesid Nokia mahamüümise üle. Kuna Nokia juhatuse liige Pentti Kouri ei soovinud, et Nokiast saaks Soome-Ameerika-Jaapani konsortsium, siis kaldus valik Ericssoni kasuks. Soome Kansallispankki noor direktor Peter Fagernäs saadeti 1991. aasta suvel Stockholmi Nokiat Ericssonile pakkuma. Tol hetkel maksis Nokia aktsia alla kümne krooni, olles nüüdseks tõusnud üle 700 krooni. Tehingu sõlmimine oli väga lähedal, mis autorite sõnul oleks Soomele tähendanud rahvuslikku katastroofi. Ericssoni juhid tegid Nokia ostmisest saatusliku loobumise otsuse ainult seepärast, et nad ei tahtnud sellega koos pakutud teleritootmist, mis andis parajat kahjumit. Ericssoni eitava otsuse taga olid Rootsi majanduselu absoluutsed tipud: tegevdirektor Lars Ramqvist, kes tänavu juulis valiti Sven-Christer Nilssoni asemel selle kohale tagasi, juhatuse esimees Björn Svedberg, kes kuulus ka Modo, ABB ja AGA juhatusse, ning juhatuse aseesimees Peter Wallenberg ja teine aseesimees Tom Hedelius, kes oli ühtlasi Handelsbankeni juhatuse esimees.

«Praegu võime ainult Jumalat tänada, et Nokia teleritootmine oli 1990. aastate algul nõnda kehvas seisus. Ilma selleta oleks Ericsson Nokia kindlasti ära ostnud,» ütles Nokia juhatuse liige Edward Andersson.

Muuseas, juba varem, 1988. aastal oleks Nokia võinud äärepealt ka Volvo kätte sattuda. Selle taga oli Nokia tegevdirektori Kari Kairamo ja Volvo tegevdirektori Pehr G. Gyllenhammeri suur sõprus, mille tulemusena valiti Kairamo Volvo juhatusse. 1988. aastal oli kahe firma läbirääkimistel jõutud põhimõttelisele kokkuleppele, et Volvo võtab Nokia üle, kuid Kairamol ei õnnestunud Nokia juhatuses oma plaani läbi suruda.

Nokia hindamisel on alt läinud ka tuntud finantsgeenius George Soros, kes müüs endale kuuluvad Nokia aktsiad maha juba 1986 ja on seda otsust korduvalt kahetsenud.

Ehkki kapitali vaba liikumise tulemusena on Nokia aktsiatest nüüdseks 80 protsenti läinud välismaalaste kätte, on eri tüüpi aktsiate süsteem jätnud hääleõiguse soomlastele. Et hankida 10 protsenti Nokia hääleõiguslikeks aktsiatest, tuleb välja käia 11,4 miljardit Rootsi krooni.

Sellele vaatamata võidakse ühel päeval Nokia suuromanikele UPM-Kymmenele, Pohjolale, Sampole jt suurtele välisaktsionäridele teha nõnda magus pakkumine, millest need ei suuda ära öelda.

Autor: ÄP

Hetkel kuum