10 oktoober 1999

Kaitsekulutused, see tabuteema number üks

Riigi tuleva aasta muidu tagasihoidlikust eelarvest torkab teravalt silma kaitsekulutuste järsk suurendamine -- tänavusega võrreldes on need kasvanud 22,2%.

Äripäev on kaitsekulutuste suurendamise vastu -- vaene riik peab jõupingutused suunama eeskätt soodsama ma-janduskliima ja elukeskkonna loomisele.

Taasiseseisvumisjärgses Eestis kujunes välja kaks tabuteemat -- Eesti krooni fikseeritud kurss Saksa marga suhtes ja 2% SKTst kaitsekulutusteks. Eesti liitumine Euroopa Liiduga võimaldab krooniusku poliitikuid meelitada vähemalt väitlema selle üle, kui kaugelt paistab Euroopa ühisraha euro. Julgeolek on aga «suur kokkulepe, mille tehnilised detailid pärast põhimõttelise otsuse vastuvõtmist debateerimisele ei kuulu», nagu kirjutas valitsuse pressibüroo direktor Kaarel Tarand (PM, 27.07.). 2% ja jutul lõpp!

Sellise seisukohaga ei saa nõus olla -- riigieelarve kaudu jagatavat raha pole valitsus saanud kingiks jõuluvanalt, vaid see on kogutud maksumaksjatelt meie ühisteks vajadusteks. Maksumaksjatel on õigus teada, milleks raha kasutatakse ja kas kulutused on otstarbekad.

Kust tuleb see 2% SKTst? NATO liitlaste kaitsekulutused on keskmiselt 2,2% SKTst. Eesti on lubanud julgeoleku otstarbel tehtavad kulud viia samale tasemele, seda ei nõudnud NATO. z

Eesti julgeolekupoliitikuile tõi tumbi pihku Washingtonis 16. juulil toimunud USA ja Balti riikide välisministrite kohtumine. Selle lõppkommünikees öeldakse: asevälisminister (Strobe Talbott ) kriipsutas alla vajadust, et kõik kolm Balti riiki viiksid kaitsekulutused 2%-ni SKTst.

Rahandusminister Siim Kallas osundab valitsuse seisukohta põhjendades kolmikliidu koalitsioonileppele, mis näeb ette selle taseme saavutamise aastaks 2002. Aastaks 2002 pole Eesti ilmselt ELi liige, NATOni on ajatee veel pikem. Valitsus vaatab külmalt mööda ohust, millele on juhtinud tähelepanu alliansi kõrgametnikud, s.h endine peasekretär Xavier Solana -- kui liiga kiiresti viia kaitsekulutused 2%-ni SKTst, võib see riigi majanduse hävitada.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul keskenduti kaitseministeeriumi eelarveplaanis riigi majanduslikku olukorda arvestades projektidele, kus suuremat kasu saab eesti ettevõtja -- hoonete rajamisele ja remondile, infotehnoloogiaseadmete hankimisele.Kui minister nimetanuks ka näiteks ekspordivõimelise laserrelva tootmise alustamist, oleksime ilmselt pidanud oma seisukohta revideerima. 1,164miljardilises projektist on investeeringuiks ette nähtud 180 mln ja infotehnoloogiareal seisab arv 7 mln. Ei sisenda just usku, et see raha tuleval aastal kuigivõrd majandust elavdaks.

Suured investeeringud nii idast ja läänest ehk selliste firmade nagu Gazprom, Coca-cola ja Shell kohalolek on Eesti parim julgeolekutagatis. Välisinvestorit saab siia meelitada siseriikliku turvalisuse ja soodsa majanduskliimaga.

Hetkel kuum