Igale ministeeriumile kulub ära üks Jüri Mõis

Riigikontroll on 2000. a eelarveprojekti analüüsides avastanud ootamatult suured «käärid» ministeeriumide ametnike töötasudes. Näiteks siseministeeriumi ühe töötaja tuleva aasta keskmine palk on 13 227 krooni kuus, haridusministeeriumi ametnikul vaid 5540 krooni.

Äripäeva arvamusel peab riik ajama ühtset personalipoliitikat.

Praegu jääb mulje, justkui oleks igal ministeeriumil erinev tööandja, kuigi tööandja on ju üks -- riik. Kehtib avaliku teenistuse seadus ning ametipostid on palgaskaalal ritta seatud, kuid millegipärast kumbki neist ei toimi.

Äripäev ei leia sugugi, et siseministeeriumi ametnik saab liiga palju palka. Vastupidi -- me näeksime hea meelega, et kõik riigiametnikud saaksid korralikku tasu. Riigitöö muutuks konkurentsivõimeliseks tööga eraäris, spetsialistid ei pageks riigiametist erafirmasse.

Kuid tekib, ja küllap õigustatult, küsimus, mille poolest on siseministeeriumi ametniku töö sedavõrd väärtuslikum teiste ministeeriumide töötajate omast, et tema kuu keskmine palk on 2,4 korda suurem kolleegide töötasust Tõnis Lukase juhitavas haridusministeeriumis ja 1,8 korda kõrgem kaitseministeeriumi ametivenna palgast. Riik on tuleva aasta prioriteediks number üks seadnud riikliku julgeoleku ja see loogika ütleb, et palganumbrid peaksid vähemasti vastupidised olema. Ning -- mida haritum on riigi kodanikkond, seda vähem on politseil tööd.

Üks võimalik seletus on, et ministeeriumide palgakulud on arvutatud erinevate põhimõtete alusel. Kuid seda võiks uskuda ehk juhul, kui riigikontroll oleks leidnud käärid ministeeriumide eelarvekavadest, mitte aga nende alusel kokkukirjutatud riigieelarve projektist.

Valitsuse ega ministeeriumide esindajad pole riigikontrolli osundatud «kääre» valeks tembeldanud.

Võib-olla on siseministeeriumi palganumbrite alla arvestatud ka politseireformist tulenevad koondamistasud. Ent ka sellisel juhul ületab tegelik keskmine ülejäänud ministeeriumide ühe töötaja keskmise töötasu. Kõrvutagem või näiteks teede- ja sideministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi ametniku palka -- esimesel on see keskmiselt 9559 ja teisel 6043 krooni kuus.

Asi on ilmselt suhtumises -- keda peetakse spetsialistiks, keda mitte, mis vajutab oma pitseri ka vastavale valdkonnale. Võib-olla tuleks Jüri Mõis Tallinna linna asemel saata hoopis rotatsiooniprintsiibil ministeeriume reformima. Ja haridusministeerium võiks siis järjekorras esimene olla.