Tanel Raig • 22. november 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Tollikahju vajab tasumist

Novembri alguses kasutusele võetud tollivormistusprogramm ASYCUDA ja kehtima hakanud uus tolliseadus tekitasid segaduse, mille käigus paljud ettevõtted ei saanud oma kaupa õigeaegselt tollist kätte ning pidid seiskama tootmise.

Rahandusministeeriumil on aeg ettevõtjatele teada anda, milliste protseduuri reeglite järgi hakatakse menetlema esitatavaid kahjunõudeid.

Tollivormistussüsteemi muutmisega ettevõtjatele tekitatud rahaline kahju on tõsiasi. Üha enam Eesti tootmisettevõtteid järgivad maailmas levivat trendi, kus ei hoita käibevahendeid kinni suurte tooraine laoseisude all. On loomulik, et sellised ettevõtted ei ela üle kuni nädalast tolliblokaadi. Nende võimalikult väikesed tooraine varud lõppesid ja tootmine tuli seisma panna. Lisaks tootmise seiskamisest tekkivale otsesele kahjule (a la töötajatele makstav palk, kuigi tootmine seisab) on Eestis ka hulgaliselt allhankefirmasid, kellede kohustused partnerite ees jäid tähtajaliselt täitmata, mis üldjuhul toob kaasa trahvid. Need pole väljamõeldud kahjujuhtumid. Ainuüksi Äripäevast võis novembri esimestel nädalatel lugeda mitmeid taolisi ettevõtete kurbi kogemusi.

Ma ei ole tolliametist ega rahandusministeeriumist saanud konkreetseid vastust küsimusele, mida peab tegema ettevõtja, kes leiab, et tollisegadus on tekitanud talle rahalist kahju. Tolliameti peadirektor Rein Talvik ütleb, et ei oska sellele küsimusele vastata ja soovitab pöörduda rahandusministeeriumisse. Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik lubab ettevõtjatele lahkelt, et saatku nood oma pretensioonid rahandusministeeriumisse ja kindlasti vaatab ministeerium need kunagi läbi. Üles aga jäävad küsimused, kellele avaldus saata, milliseid dokumente on veel vajalik lisada, millise aja jooksul antakse ministeeriumist vastus jne.

Põhimõtteliselt võibki riik vaadata mööda tõsiasjast, et ettevõtjale tekitatud kahju vajab hüvitamist või vähemalt vajavad kahjunõuded korrektset menetlemise korda. Sellisel juhul jääb kahjukannatajatel üle ainult kohtutee tallamine. Riik võib loota, et paljud firmad ei soovi pikaks kujunevat kohtus käimist ette võtta. Kohtuveskid jahvatavad aeglaselt ja kui mõni ettevõtja jõuabki kohtuvõiduni on võimalik seda veel edasi kaevata ning vahepeal vastu võtta mitu uut riigieelarvet, kuhu on võimalik lõpuks tollisegaduses kannatanutele ka mingid kahjutasud sisse kirjutada. Selline käitumine kleebiks aga praegu valitsevatele poliitilistele jõududele külge tõelise ettevõtluse vaenlase tiitli: kõigepealt peatati nädalaks paljude tootmisettevõtete töö ja siis sunniti neid kurnavale kohtuteele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt