Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Idanõudlus ületab kalatööstuste võimsuse
?Uksest ja aknast tuleb sisse igasuguseid vahendajaid ja spekulante, kes kõik tahavad palju konserve osta,? ütles Viru Kalatööstuse peadirektor Agu Laanemets. ?Tundub, et müüa oleks võimalik kaks-kolm korda rohkem, aga me ei suuda nii palju toota.?
Võrreldes eelmise aasta sügisega on Viru Kalatööstus konservide tootmise kahekordistanud ja praeguste seadmetega pole võimalik mahtu enam oluliselt juurde panna. Kuigi nõudmine konservide järgi on nii suur, pole hind Vene ega Ukraina turul tõusnud.
?Loogilist põhjendust madalale hinnale pole,? ütles Laanemets. ?Me ei taha klientidele aga ka väga kõrgemaid hindu pressida, sest kui tuleb kevad, on turg jälle madalseisus ja siis läheksid needsamad kliendid üldse minema.?
?Sprotitahtmine on tõesti suur, me ei suuda nõudmist rahuldada,? ütles ka Läätsa kalatööstuse juhataja Heiko Viks. ?Kala pole praegu sproti tegemiseks eriti kvaliteetne ning meid kummitab pidev tööjõupuudus ? paneks kolm vahetust tööle, aga pole inimesi.?
Enne Venemaa kriisi eksportisid kalatööstused 86 protsenti oma toodangust Venemaale, siis praegu on riskid hajutatud. Ukrainasse läheb alla kolmandiku toodangust, ELi veerand ja Venemaale vähem kui viiendik.
Euroopa Liidu riikide osatähtsus kogu Eesti ekspordist oli augustis 78 protsenti, SRÜ riigid andsid ekspordist vaid kolm protsenti. Peamised Venemaale ja Ukrainasse eksportijad olidki kalatööstused.
Eesti eksport tervikuna kasvas augustis eelmise aasta augustiga võrreldes 59 protsenti ja juuliga võrreldes 17 protsenti.