Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aktsia hinda mõjutavad ka kõlakad
On olemas aktsiahindu mõjutavad selged ning arusaadavad põhjused. Nende hulgas on firma majandustulemused, makromajanduslikud näitajad, turu üldine suund, sektori perspektiivid jmt. Seda, kui kiiresti investorid uue informatsiooni tõttu muutunud olukorrale reageerivad, nimetakse turu efektiivsuseks.
Tuleb nentida, et Tallinna Väärtpaberibörsil eriline efektiivsus puudub. See tähendab, et turu reaktsioon ettevõtete majandusuudistele on pigem kaudne kui otsene. Näiteks kui firma avaldab head majandustulemused, siis ei järgne sellele sageli ostuaktiivsuse kasv. Tihti on investorid ükskõiksed ka selliste faktorite suhtes, nagu makromajandus ning välisturud.
Kuid millised on need lisafaktorid, mille mõju hindade liikumisele võib olla otsustav?
Viimase aja tähtsaimaks Tallinna börsi hinnaliigutajaks on ootus, et tuumikaktsionär teeb väikeaktsionäridele hea ostupakkumise. Ootused võivad olla tingitud nii avalikust infost kui ka kõlakatest.
Seadusega on sätestatud börsiettevõtte kontrollpaki ostja kohustus teha samaväärne hinnapakkumine ka ülejäänud aktsionäridele. Tavaliselt on põhiomanik kõvem pähkel võrreldes killustatud väikeomanikega ning kontrollpaki hind ületab tihti oluliselt viimaste perioodide börsihinda. Võin kindlalt väita, et väga suur osa investeerimisotsustest Tallinna väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatega on tingitud just firma ülevõtmise ootustest.
Aktsiahindade liikumine on tingitud ka suurinvestori poolt varjatult läbiviidavast kokkuostukampaaniast. Juba fakt ise, et suuromanikul on huvi oma positsiooni suurendada, annab väikeinvestoritele märku, et aktsia hind bösil võib olla alahinnatud.
Hea näide on siin Ühispanga aktsia. Turul levis juba pikemat aega kõlakas SEBi huvist osaluse suurendamise vastu, kuid tänu oskuslikult pikale perioodile jaotatud ostudele ei tekkinud hinnarallit. Sarnane näide on ka Rakvere Lihakombinaat.
Liviko puhul kasutas tuumikomanik aktsia äärmist ebalikviidsust ja suutis kehva pakkumisega koguda väikeaktsionäridelt olulise hulga aktsiaid. Aktsioonile järgnes dividendimakse, mis oli suurem hinnast, millega põhiomanik aktsiad kokku kogus.
Sarnaselt tuumikosaluse müümisega peab enamusaktsionär tegema väikeaktsionäridele ostupakkumise ka ettevõtte börsilt lahkumisel. Erinevalt ülevõtmisest ei pruugi sellisel juhul hind olla väga atraktiivne, sest tuumikomanik ei pea ettevõtte börsilt äraviimisega kiirustama.
Ka optsioonid võivad aktsiate hindu mõjutada. Optsioonide väljakirjutamine teeb vajalikuks nende katmise, tagasi ostmise või täitmise ning kuigi optsiooni täitmise hind ei sõltu aktsia hinnast, võib investor lihtsalt loobuda optsiooni täitmisest ebasoodsa hinna juures.
Tallinna väärtpaberibörsil on praegu kolm emitenti, kelle aktsia hind sõltub otseselt välisturgudest. Need on Eesti Telekom ja XXL, kelle aktsiaid noteeritakse välismaal, ning väiksemal määral Harju Elekter, mis omab suurt positsiooni PK Cablesi aktsiates.
Mida soovitada neile investoritele, kes jäävad truuks Tallinna börsile? Soovitan neil hinnata ettevõtteid tervikuna, mitte üksikute faktorite lõikes. Tuleb meeles pidada, et ebalikviidsel turul on aktsiahinnad tihti suhteliselt ?paksunahalised? makro- ja mikromajanduslike uudiste suhtes. Ostu- ja müügiorderite vahekord ei kipu muutuma iga uudise tõttu. Kui arenenud turgudel reageerivad aktsiahinnad infole pärast uudiste avalikustamist või isegi varem (sellised juhtumeid käsitletakse kriminaalkoodeksist lähtuvalt), siis Eestis on see periood palju pikem. Teiselt poolt on siin ka eelised, mis annavad investoritele aeg-ajalt võimaluse aeglaseks, kuid kindlaks võiduks.
Autor: Denis Kolomenski