Eelarve kasvab kuni 300 miljonit

Eile riigikogu rahanduskomisjonis alanud läbirääkimised riigieelarve projekti mahu suurendamise osas jätkuvad esmaspäeval koalitsiooninõukogus ja kestavad terve nädala. Kasvu suuruse loodab valitsusliit võimalikult kiiresti paika panna, sest üldjuhul üritab riigikogu järgmise aasta eelarve vastu võtta enne aastavahetust.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Kalle Jürgensoni sõnul tuleks kõne alla 200?300 miljoni kroonine kasv. ?Vaadates tänavusi eelarvenumbreid ja võrreldes neid tegelike laekumistega, peaks ruumi kasvuks olema,? selgitas Jürgenson.

Eelarve mahu suurendamise poolt on Isamaaliit ja Mõõdukad. Reformierakond ootab enne lõpliku arvamuse kujundamist praegu välismaal viibiva rahandusministri Siim Kallase seisukohta.

Tekkivad lisamiljonid läheksid Jürgensoni sõnul koolitoidu programmi arendamiseks, omavalitsuste toetusfondi vallateede korrushoiuks ja ringhäälingu probleemide lahendamiseks.

?On täiesti arusaamatu, millisel majandusprognoosil põhinevad parlamendisaadikute väited ning meil on tõsine hirm, et parlamendis kavatsetakse sarnaselt eelmise aastaga eelarvesse õhku pumpama hakata,? edastas rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik ministeeriumi seisukoha. Tundub, et see 200?300 miljonit lisaraha põhineb lihtsalt kõhutundel, lisas ta.

Kui Eestil ei õnnestu koostada tasakaalus riigieelarvet, võib see Vaariku sõnul lüüa iga Eesti elaniku rahakoti pihta, sest kaotatud usaldusväärsus väljendub lõpuks väga lihtsates asjades ? näiteks eluasemelaenu intressides.

Usaldusväärsusega mängimise hind on valus ning tavaliselt ei saa selle eest karistada need, kes eelarvet paisutavad, vaid kõik ülejäänud ? ettevõtjad, põllumehed, inimesed tänavalt, lausus Vaarik.

Reformierakonna esindaja rahanduskomisjonis Jürgen Ligi pidas võimalikuks järgmise aasta riigieelarve mõningast suurenemist, kuid vaid 150?200 miljonit krooni.

Opositsioonilise Rahvaliidu fraktsiooni liige Jaanus Männik pidas eelarvemahu suurendamist õigeks. ?Meie parandusettepanekud suurendaksid eelarvet umbes 240 mln krooni,? ütles Männik.

Mahu suurendamiseks esitavad koalitsiooni osapooled parandusettepanekud. Eilsel istungil vaatas rahanduskomisjon läbi eelarveprojektile pärast esimest lugemist opositsiooni poolt tehtud üle 300 parandusettepaneku ja toetas neist vaid ühte. See oli riigikogu naisliikmete tehtud ettepanek eraldada 150 000 krooni naiste ühenduste toetuseks.

Jürgensoni sõnul oli suur osa parandusettepanekutest seotud üksikute väikeste rahaeraldustega ehk n-ö koolikatuste parandamisega, mille osas võttis valitsus eelmisel aastal vastu otsuse, et neid enam eraldi ei menetleta.

?Eks nad tegid meile tõelist teerulli,? nentis Männik. Tema hinnangul peaksid kõik kulud ja tulud riigieelarves olema siiski võimalikult täpselt lahti kirjutatud.