Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ameerika mõõdab oma demokraatiat

    Ameerika Ühendriikide põhiseadus kehtib 1789. a. Alusteksti pole muudetud, küll on 27 lisaartiklis selle mitmeid lõike täiendatud ja täpsustatud. 12 konstitutsiooniparandust kuuluvad 20. sajandisse. Neist seitse puudutavad presidenti või on ta valimisega seotud. 20. sajandil anti naistele valimisõigus (1920), kaotati peamaksu tasumise nõue osalemistingimusena (1964), alandati osavõtuiga 18. eluaastale (1971), lubati Columbia ringkonna elanikud presidenti valima (1961), määrati valitu ametisseastumine 20. jaanuariks (1933), piirati presidendi ametiaega kahe korraga (1951) ja kehtestati protseduuride ahel juhuks, kui riigipea ei ole võimeline oma volitusi täitma (1967).
    Ühendriikides kehtib majoritaarne valimissüsteem. Erinevalt meil rakendatavast proportsionaalsuse põhimõttest pärib võitja seal kogu poti. Kui üks kandidaat on ühe osariigi valijate häältest kogunud kas või ühe hääle rohkem kui teiseksjäänu, saab ta end toetama kogu osariigi. Isegi häälteenamust (50%+1) ei vajata.
    Presidendi ja asepresidendi valimise seadus pärineb 1804. a. Tugevast kopituslõhnast hoolimata (valimised on kaudsed, lõppotsuse langetavad valijamehed, kelle määrab osariigist parteiladvik isikuti) toimis süsteem seni üllatavalt tõhusalt. 19. sajandil läks valijate ja valijameeste arvamus kolmel korral lahku, aga pikal 20. sajandil ei tekkinud ühtki tõsisemat tõrget.
    Süsteem on üles ehitatud eeldusel, et üks kandidaat on teistest oluliselt populaarsem, karismaatilisem või peibutavama programmiga. Ja eks see nõnda on olnudki. Eelmisel 24 valimisel langes häältevahe vaid kolmel korral alla miljoni. Roosevelt lõi kindlalt Hooverit, Truman Deweyt, Eisenhower Stevensoni, Johnson Goldwaterit, Nixon McGovernit, Reagan Carterit ja Mondale?i, Bush Dukakist, Clinton Bushi ja Dole?i.
    Krigin tuli sisse alles tänavu. Ei suutunud Gore ennast pakkuda suuremaks rahvameheks kui Bush ega vastupidi. Ei mõistnud vabariiklased ega demokraadid välja nuputada vastasest ahvatlevamat kava raha riigikassasse kogumiseks ja sealt kodanike hüveks jagamiseks. Nii ühe kui teise soov oli ehitada kirik keset küla, sest hääled, seega võim, asub keskel, mitte äärtel. Äärmuslikkusega ei jõua kaugele, kinnitati nüüdsama. Mõlemad servamehed, Nader vasakult oma rohelise ilmanägemisega ja Buchanan paremalt oma ameerikalike põhiväärtustega, põrusid masendavalt.
    Ameerika demokraatia on kriisis, leiavad paljud kom-mentaatorid meil ja mujal. Tasavägisus on päevavalgele toonud mitmeid vajakajäämisi nii valija tahte tuvastamisel kui häälte kokkulugemisel. Kusagil ei pääsenud kõik hääleõiguslikud õigel ajal jaoskonda, kusagil osales neid, kel kodanikuvanne andmata, kusagil ei saanud valijad aru, millisesse valimissedeli sõõri vajutada mulk, et hääl soosikule läheks. Häälte lugemisel on eksinud masin, on eksinud inimene, mingi patakas jäi esialgsest rehkendusest välja, mingi osa rikutud sedeleid läks arvesse...
    Valimisõigus oli tänavu USAs ligi 200 miljonil, osales ligi 100 miljonit. Tõenäosus ja suurte arvude teooria ütlevad, et eksitused ja vead säärase hulga inimeste tahte selgitamisel on vältimatud. Sestap on silmakirjalik rääkida demokraatia kriisist. Asi osutub mädaks vaid juhul, kui tõestataks, et tegemist oli tahtliku vassimisega.
    Teisest küljest mõõdetakse tänavu tõepoolest Ameerika demokraatia tugevust. Mitmes osariigis võib Gore?i või Bushi võit sõltuda paarikümnest häälest. Nii tühine lüüasaamine on peibutus kaotajale vaidlustada ametlik tulemus ja alustada lõputuid kohtuskäimisi. Kui erinevus on kümnendik või sajandik protsenti, võib järelkontrollidega kogu valimissüsteemi põhja lasta. Ja loomulikult huvitab meist igaühte, kuidas käituvad valijamehed teades, et rahva enamus (tõsi, pisut üle kahe promilli) eelistas Gore?i.
    Põhiseaduse parandusega saab kaotada valijameeste institutisooni. Ent kuhugi ei kao tõsiasi, et 21. sajandil jahitakse hääli keskelt ja tulemus kipub viigiks. Kuidas toimida uues olukorras nii, et demokraatia ei mõraneks? See on väljakutse mitte ainult ameeriklastele, vaid ka meile, eurooplastele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.