Kaja Koovit • 15. november 2000 kell 22:00

Euribor loob laenajates põhjendamatut lootust

Eesti pankades laenude baasintressina kasutatav kuue kuu Euribor on oktoobri lõpu 5,20 protsendi tasemelt langenud 5,12 protsendile.

?Turud usuvad, et Euroopa Keskpank on keskendunud interventsioonile ja intresside tõstmiselt on tähelepanu kõrvale kaldunud,? põhjendas Hansapanga intressitoodete kauplemise osakonna juhataja Allan Marnot viimase aja Euribori langust.

Marnoti sõnul ei tähenda aga praegune langus suunamuutust eurointresside tõusutrendis. ?Euribor taastub, kui Euroopa Keskpanga interventsioon edu ei too,? lausus Marnot.

Marnoti sõnul on Euribori jaoks oluline dollari ja euro vaheline kurss. Alates novembri algusest on euro kurss dollari suhtes liikunud vahemikus 0,84 ?0,88.

Kui kurss liigub sellest vahemikust ülespoole, siis surve eurointressidele väheneb. Allapoole liikumisel intressid tõusevad, selgitas Marnot.

Marnot märkis, et raske on oodata eurotsoonis makromajanduslikul tasandil positiivseid uudiseid, samuti ei ole Euroopa Keskpangal mõtet pikemat aega interventsioonidega jätkata. Juhul kui interventsioon kasu ei too, tuleb jälle minna intressitasemete kallale.

Kuue kuu Euribori väärtus oli selle arvutamise alguses 1999. aastal 3,223 protsenti, tõus praeguseks seega 1,9 protsenti.

Sarnaselt aktsiaturgudele mõjutavad ka intressitooteid negatiivselt Ühendriikide presidendivalimiste ümber toimuvad segadused.

?Mida pikemalt valimistulemuste selgumine aega võtab, seda ebakindlamaks muutuvad finantsturud ja seda nõrgemaks jääb dollar,? ütles uudisteagentuurile CNN New Yorgi võlakirjade maaklerfirma Aubrey G. Lanston & Co juhtivökonomist David Jones. Ta lisas, et juhul kui dollar hakkab langema, võib see põhjustada välisinvestorite lahkumise, mis langetaks järsult USA aktsiate ja võlakirjade hindu. Sellisel juhul püüaks Ühendriikide Keskpank (Fed) tõenäoliselt olukorda päästa sarnaselt 1998. aasta globaalse finantskriisi ajal toimunuga ehk intressitasemete langetamisega.

Kui finantsturgudel vahepeal dramaatilisi arenguid ei tule, jätab Alan Greenspan koos kolleegidega intressitasemed muutmata kuni kevadeni, usuvad analüütikud.

Allan Marnoti sõnul oleks finantsturgudele signaaliks Fedi otsus muuta oma senist nägemust intressitasemete võimalikust tõstmisest neutraalseks. ?Sellisel juhul väheneksid intressitasemed ja raha võiks hakata Eurooopasse liikuma,? märkis Marnot.

Hetkel kuum