Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lepingusuhe pole võlasuhe

    Iga majandusmees teab, et sõlminud mingi müügi-, veo-, rendi- või muu lepingu, on tark püüda täpselt täita kõiki lepingutingimusi ja vältida võlgade tekkimist. Võlgade pealt tuleb maksta viiviseid ja trahve ja vahel nende pärast ka kohtus käia, mis tähendab lisakulusid. Lepinguosaliste lepingusuhted ja võlasuhted on majanduslikus tegelikkuses kaks ise asja.
    Sama ametnikeseltskond, kelle taotlused sepitseda majandustegevuse piiramise seadust hiljaaegu luhta jooksid, võitleb Märt Raski ja Paul Varuli juhtimisel juba teist aastat kangekaelselt selle eest, et seaduse tasandil edaspidi lepingu- ja võlasuhete vahel vahet ei tehtaks.
    Kurikuulus võlaõigusseadus (eelnõu) näeb nimelt ette, et olgu leping missugune tahes, lepingupoolte vahel tekivad kohe lepingu sõlmimise hetkest võlasuhted. Mitte üksnes laenu- ehk võlalepingute, vaid eranditult kõigi lepingute osapooled on võlaõiguslaste arvates omavahel alatiseks võlgnikud ja võlausaldajad.
    Seaduseelnõu, mis peab õiguslikult reguleerima mis tahes lepinguid, algab võlasuhte määratlusega (§ 1). Mis on lepingusuhe ehk lepinguline suhe, sellest pole seaduses midagi. Eelnõus, milles on ühtekokku ca 1600 paragrahvi ja üle 106 000 sõna, esineb ?lepingusuhe? juhusliku sõnana ainult üks kord (§ 42).
    Võlaõiguslased on äärmiselt resoluutsed. Nende arvates seob just võlasuhe isegi niisuguste müügilepingute pooli, milles võla tekkimine on välistatud, sest tehing sooritatakse kohe makstava raha eest. Puhuti õige leidlike seletuste kohaselt ei olevat majanduslikke suhteid lepinguosaliste vahel teisiti kuidagi võimalik õiguslikult reguleerida. Pealegi nõudvat seda ka Euroopa õiguskultuuriga ühinemine.
    Seda seletades jäetakse targu mainimata, et sugugi mitte kõigis Euroopa riikides ei reguleerita lepinguid võlaseadustega. Kõiki lepinguid hõlmavaid võlaseadusi ei ole muuseas Põhjamaades. Neis riikides osatakse teha vahet lepingu- ja võlasuhte vahel.
    Lepinguosalised ei ole juba lepingu sõlmimise hetkest võlgnikud ja võlausaldajad. Võlgnikeks-võlausaldajateks muututakse alles siis, kui tekivad võlad. Kui pole võlgu, pole ka võlasuhet ega võlgnikke-võlausaldajaid. Selge ja lihtne.
    Meie võlaõiguslaste arvates ei tohi Eestis asju nii lihtsalt korraldada. Neil on kavas pärast võlaõigusseaduse riigikogus vastuvõtmist alustada laiaulatuslikku rahvakasvatustööd, et teha kõigile selgeks, kui keeruline kõik tegelikult on. Kavas on kogu rahvale selgeks teha, mis mõttes on kõik lepingute osalised vastastikku üksteise võlgnikud ja võlausaldajad.
    Üks eelnõu koostaja, vandeadvokaat Villu Kõve selgitas riigikogu õiguskomisjoni liikmetele ja kavatseb edaspidi kogu Eesti rahvale selgeks teha, et iga võlausaldaja olevat alati oma võlgniku võlgnik ja iga võlgnik oma võlausaldaja võlausaldaja (!). See olevat nii sügav ja üldine tõde, et laienevat ka abielule ja abieluvaralepingule (!).
    Praegu polevat lepingusuhetes õiguslikku selgust, sest kõigi lepingute pooled ei saavat veel aru, et nad on tegelikult lepingu allakirjutamisest peale alati nii võlgnikud kui võlausaldajad! Kuni selline kord pole veel seadusega kehtestatud, ei olevat meil ka euroopalikku õiguskultuuri!
    Mingit lepinguseadust, nagu kehtib Põhjamaades, ei tohtivat meil võlaõiguslaste arvates mingil juhul kehtestada. Nende suhtumine on arusaadav ? lepinguseaduse põhimõiste ei ole võlasuhe, vaid lepingusuhe. Ilusat ja sügavat võlgniku-võlausaldaja filosoofiat poleks siis vaja rahvale hakata õpetama (millest oleks muidugi väga kahju)!
    Soomes kehtis juba ammu enne ELi astumist üldine lepinguseadus (vakiosopimuslaki) ja eri seadused eri lepinguliikide kohta: töölepinguseadus, kindlustuslepinguseadus jt. Nii on Rootsis, Taanis ja mitmes teises riigis. Kõigis neis on lepingute sõlmimise ja täitmise kord õiguslikult hästi korraldatud ja kooskõlas Euroopa õiguskultuuriga.
    Neis riikides ei mõisteta, miks peaks Eestis võlaõigusseaduse eelnõu seadusena kehtestamata jätmine ja lepinguseaduse kehtestamine tähendama õigussüsteemi katastroofi, millega meid hirmutavad justiitsminister Rask ja eksminister Varul. Mingit katastroofi ei kardeta ka ELis, kus juba 1995. a peale tegeldakse Euroopa lepinguõiguse (mitte Euroopa võlaõiguse!) väljatöötamisega.
    Eestil on õige astuda oma õigussüsteemi kujundamisel üht sammu ELiga, anda võlaõigusseaduse eelnõu arhiivi ja võtta kiiresti vastu nüüdiseuroopalik lepinguseadus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Mihkel Nestor: palgakasv võinuks olla suuremgi, tööturg püsib tugev Tööstuses oleks koondatud varem või hiljem
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Olulisemad lood

Lasse Lehis: tõenäoliselt peame piirama palju avalikku infot
On vägagi tõenäoline, et Eesti peab hakkama piirama mitte ainult juriidiliste isikute kasusaajate info avaldamist, vaid tuleb nii-öelda lukku panna palju muudki teavet, leiab Euroopa Kohtu hiljutisele otsusele viidates Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis.
On vägagi tõenäoline, et Eesti peab hakkama piirama mitte ainult juriidiliste isikute kasusaajate info avaldamist, vaid tuleb nii-öelda lukku panna palju muudki teavet, leiab Euroopa Kohtu hiljutisele otsusele viidates Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.