Andres Reimer • 29. november 2000 kell 22:00

WTO täidab eestlaste taskuid

WTOga ühinemine tõi Eesti ühele suuremale eksportöörile Harju Elektrile tänavu oktoobris kaasa paarikümne miljoni kroonise aastalepingu USA elektroonikafirmaga American Power Conversion (APC). Harju Elektri tütarfirma AS Eltek alustas arvutivõrkude katkematu toite seadme korpuste tootmist Ameerikasse. ?Leping APCga on Eesti WTO liikmestaatuse otsene tagajärg, mis tagab meie ettevõttele Ameerikas soodsad maksumäärad,? ütleb Harju Elektri nõukogu esimees Endel Palla.

Harju Elektri tegeliku ekspordi maht oli eelmisel aastal ligi 0,4 miljardit krooni, tänavune prognoos lubab kasvu 0,5 miljardi kroonini.

Kui Eesti mullu novembris WTO liikmeks vastu võeti, siis detsembrikuus järgnes plahvatuslik ekspordi mahu kasv. Senise ekspordi rekordaasta 1998. aasta detsembriga võrreldes näitas statistika tänavu detsembris ekspordi kasvu ligi 120 miljoni krooni võrra.

Asjatundjate hinnangul hinnangul polnud WTO liikmeks saamine küll peamine kasvumootor, kuid lisas Eesti rahvusvahelisele mainele üliolulist sära. ?Kõik meie suuremad partnerid panid Eesti liitumist WTOga tähele,? räägib Eesti ekspordi tippfirma Kreenholmi Valduse ASi juht Meelis Virkebau. ?Ekspordi kasvu põhjustas Venemaa, Aasia ja Lõuna-Ameerika kriisi mõju taandumine, mis vallandas üldise tarbimisbuumi.?

Kreenholm ekspordib tänavu hinnanguliselt 1,12 miljardi krooni eest kaupu, võrreldes mulluse 0,879 miljardi krooniga.

Kümmekond Eesti suuremat eksportööri tunnetab tänu oma laiale haardele WTO liikmelisuse positiivset mõju juba praegu, kuid lõviosa ettevõtetest asub tulu lõikama alles kolme-nelja aasta möödudes, selgitab Eesti Ekspordiagentuuri direktor Lea Kroonmann. ?Üks aasta on WTO kui globaalse organisatsiooni seisukohalt nii lühike aeg, et Eesti valitsusasutuste tasandil pole liitumise mõju isegi veel analüüsima asutud,? ütleb Kroonmann.

Suurima võidu saavad ettevõtted, kes suudavad siseneda uutele turgudele Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, märgib välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna peadirektor Tõnis Nirk. ?Kaugematel ja seni raskesti ligipääsetavatel turgudel võitsid Eesti ettevõtjad tänu WTO-le võrdse kohtlemise ja vaba ligipääsu,? kinnitab ta.

Nirgi juhtimisel töötatakse välja Eesti delegatsiooni seisukohad läbirääkimistel WTOga liituda soovivate riikidega, kellest olulisim on Venemaa.

Eesti ärimeestele avab WTO ukse Venemaa turule. Paar aastat tagasi Vene kriisiga kaotatud idaturg on eriti oluline väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes ei saa täna ära kasutada aastate jooksul välja kujunenud isiklikke äritutvusi ning traditsioonilist tarbijaskonda. Praegu tõrjub Venemaa Eesti kaupu diskrimineerivate topelttollidega.

Mõned päevad tagasi määras Kreenholmi juhtkond kindlaks oma Venemaale eksportimise ja investeerimise strateegia. ?Kreenholmi tegevus Venemaa suunal saab alguse, kui Venemaa astub WTOsse,? ütles Virkebau. ?Praegusi arenguid silmas pidades hakkame Venemaale investeerima aastal 2005.?

Kreenholm on igal aastal sisenenud agressiivselt ühele uuele turule. Äri Venemaaga takistavab lisaks topelttollidele ka investeeringute kaitse lepingu puudumine.

Venemaa president Vladimir Putin hoiab Venemaa ühinemisläbirääkimisi WTOga liitumiseks ühe välispoliitilise prioriteedina viimastel kuudel keskse tähelepanu all, sest Venemaa ettevõtete ebavõrdne kohtlemine lääneriikide turgudel pärsib märgatavalt riigile eluliselt tähtsaid eksporditulusid.

Nirgi sõnul saab Eesti suhtes seni rakendatud majanduspoliitika Venemaale takistuseks WTOga liitumisel, kui Moskva ei muuda oma seisukohti. Venemaa välisministeerium põhjendab diskrimineerivat kaubanduspoliitikat venelaste ahistamisega Eestis, sidudes venelaste õiguste kaitsmise majanduslepingute sõlmisega Eestiga.

Eesti delegatsioon kavatseb ebavõrdset kohtlemist Venemaale ette heita juba detsembri keskel, kui Genfis toimub Venemaa WTOga liitumise töögrupi istung. ?Eesti ei alusta Venemaaga läbirääkimisi tollitariifide teemal seni, kuni topelttollid meie suhtes pole kaotatud,? raiub Nirk.

Eesti kümne tähtsama välismajanduspartneri hulka kuuluva Venemaaga on majandussuhted arenenud topelttollide tõttu Eesti kahjuks. Eesti ekspordi maht Venemaale on mullusega võrreldes poole väiksem. Eelmisel aastal aga eksportisid Eesti ettevõtjad Venemaale kaupu ligi 4 miljardi krooni eest, mis on peaaegu kaks korda vähem kui kaubavahetuse tippajal 1997. aastal.

Samal ajal pääsevad Vene ettevõtete tooted takistusteta Eesti turule, mille tulemusena tõid Venemaa ettevõtted mullu Eestisse ligi 8 miljardi krooni väärtuses kaupu, mis on Eesti ekspordist kaks korda rohkem.

Nirgi sõnul on Eestil praegu pooleli läbirääkimised ühinemiseks WTO riigihangete lepinguga, mis sunnib meid avama oma ligi 6 miljardi krooni suuruse aastamahuga riigihangete turu 30 välisriigi ettevõtjatele. Lepinguga ühinedes saavad Eesti ettevõtjad omakorda võrdväärse ligipääsu välisriikide riigihangetele.

WTO riigihankelepingust saavad välisturgudel suurema läbilöögieelduse ennekõike Eesti büroomööbli tootjad ja ehitusettevõtted, millel on parim konkurentsivõime, ütles ekspordiagentuuri direktor Lea Kroonmann. ?Konkursi võitmise eelduseks on ennekõike korraldava maa reeglite täpne tundmine, sest väiksemgi eksimus toob kaasa läbikukkumise,? lisas ta.

Riigihankelepinguga ühinedes peab Eesti hakkama saatma 30 välisriigile ingliskeelset teavet riigihankekonkursside statistikaga ja ostjate nimekirjadega, võimaldamaks sealsetele ettevõtetele pääsu Eesti turule.

Lepingu alla satuvad eriõigusi omavad ja monopoolsed ettevõtted ning rohkem kui 50protsendilise riigi osalusega ettevõtted elektri, vee, kanalisatsiooni, transpordi, telekommunikatsiooni ja sadamate valdkonnas, mille puhul riigihanketeave oli seni koostatud siseriiklikku kasutamist silmas pidades.

Riik peab muutma rahvusvaheliseks kõik rohkem kui 2 miljonit krooni maksvate ostude ja teenuste tellimused. Kohalikele omavalitsustele hakkab kehtima rahvusvahelise konkursi nõue alates 3 miljoni krooni suurusest hankest. Kõige kõrgem, 78 miljoni kroonine lagi on WTO lepingu kohaselt ehitustöödel.

WTOga pole seni põhjust rahul olla arengumaadel, kelle suhtes arenenud riigid rakendavad kõrgemaid tolle kui omavahel, samuti kvoote ja dumpinguabinõusid. Nii on tööstuskaupade importimisel arengumaalt arenenud riiki toll keskmiselt neli korda kõrgem kui vastavate kaupade importimisel arenenud riigist. See on jätnud arengumaad endiselt toorme eksportijaks. Et sellist ebaõiglust vähendada, lubasid USA ja Euroopa Liidu esindajad Seattle?is, et on valmis vaesemate riikide kaupade impordi muutma tollivabaks.

Hetkel kuum