Ettevõtja võrdsustatakse palgatöötajaga

Kes on ettevõtja? Muidugi saab ta olla vaid inimene, füüsiline isik ehk indiviid. Seetõttu on absoluutselt mittevajalik pikk ja lohisev mõiste ?füüsilisest isikust ettevõtja? ehk nn FIE.

Küll aga tuleks ettevõtjast eristada äriühing ehk juriidilisest isikust ettevõtja (JIE). Ettevõtja vastutab oma tegevuse eest kogu varaga ja äriregistris kantakse ta registrikartoteegi A-osa registrikaardile. JIE omab piiratud vastutust ja B-kaarti.

Teatud mõttes võib viimast võrrelda mänguriga, kes laseb raha mänguautomaati. Ta ei saa kaotada rohkem, kui on sisse lasknud. Täisvastutusega seoses peaks seadusandlus ettevõtja jaoks olema soosivam kui JIE-l. Nii see tavaliselt ka on, aga mitte meil vaid mujal, näiteks USAs. Kuidas talitatakse meil?

Teist aastat kehtiva sotsiaalmaksuseaduse alusel peab ettevõtja maksma tulult sotsiaalmaksu, maksimaalselt 83 160 kr (33% kuni 15kordselt aasta minimaalpalgamääralt). Kui seadus jääb ses osas muutmata, siis järgmisel aastal on maksimaalne sotsiaalmaksusumma ettevõtja jaoks juba 95 040 kr, sest minimaalpalk teatavasti kasvab.

Sotsiaalmaks on tegelikult maks töötasult. Täisvastutust omavat ettevõtjat karistatakse antud juhul sellega, et ta peab maksma sotsiaalmaksu ka omanikutulult, ja mis veelgi halvem, vahenditelt, mis võiksid muidu minna näiteks investeerimiseks.

Samal ajal on JIE omanikul, kellel on piiratud vastutus, omanikutulu (dividendid) sotsiaalmaksuvaba, investeeringutest rääkimata. Asjad on antud juhul pea peale pööratud. Põhjenduseks tuuakse asjaolu, et iseendaga pole võimalik sõlmida töölepingut. Tegelikult on see naeruväärne ettekääne. Vajaduse korral oleks siin mitmeid väljapääse, aga ilmselt ei tahetagi neid otsida.

Võim riigis on kapitali akumuleerimist teostava suurkodanluse käes, kelle jaoks on ohtlikuks konkurendiks efektiivselt tegutsev ettevõtja. Peale sotsiaalmaksu mahaarvamist peab ettevõtja järelejäävalt tulult maksma tulumaksu, vaatamata sellele kas ta kavatseb seda investeerida või mitte, erinevalt JIE omanikust, kes maksab ainult ettevõtlusest väljavõetud tulult.

Vee segamiseks ettevõtja võrdsustakse palgatöötajaga, mitte JIE ja tema omanikuga ? rääkimata sellest, et seoses täisvastutusega luua ettevõtjale soodsamaid tingimusi. Palgatöötaja (palga näol teenitud vahendite arvel) taastoodab oma tööjõudu. Ettevõtja peab aga taastootma kõiki tootmisvahendeid. Selles osas ei ole ettevõtja ja JIE vahel mitte mingit vahet. Seni, kuni lähtutakse vildakatest lähteseisukohtadest, ei tule ka ettevõtjasõbralikke seadusi. Vähemefektiivsele ettevõtlusvormile riigi poolt eeliste andmine tuleb kahjuks sellelesamale riigile endale.

Ja veel riigi poolt veidi liiva ettevõtja masinavärki: kui ettevõtja sõlmib töötajaga töölepingu või lõpetab selle, siis on temal kohustus leping ühe nädala jooksul registreerida tööinspektsioonis. See on seotud täiendavate kuludega, mida muidugi pole vaja teha JIE-l.

Osalise vastutusega juriidilisest isikust ettevõtja eelistamine täisvastutusega ettevõtja ees pole põhjendatud, on kahjulik riigile ja vastuolus põhiseadusega. Kas selles osas õnnestub midagi muuta, sõltub sellest, kui tugev on meil suurkodanluse võim.