Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kommentaarid rahandusministeeriumi kavale korraldada eurovõlakirjade emissioon
Eesti riigi võlakirjade ostjad on vähemalt enamuses ilmselt väljaspool Eestit. See ei ole enam huvitav toode pankadele, kuna on liiga madala tootlusega instrument.
Eesti väärtpaberiturul tekiks riigi võlakirjade järele huvi ja kauplemine juhul kui avalikult emiteeritakse väga palju võlakirju. Aga kui tuleb ainult üks emissioon, siis märgitakse enamus ilmselt väljastpoolt ja seetõttu see väärtpaberiturule väga suurt mõju ei avalda.
Riigile oleks kasulikum emiteerida võlakirjad eurodes, kuna see tähendaks mõnevõrra madalamat intressimäära kui kroonivõlakirjade puhul. Madalam intress kompenseerib kindlasti devalvatsiooniriski, mis on peaaegu olematu.
n Turgude seisukohalt oleks praegu kaalutava eurodes denomineeritud võlakirja asemel huvitavam kroonivõlakirjade pakkumine. Üldlevinud seisukoht on, et hästi toimiva kapitalituru loomiseks riigis oleks vaja kohalikus valuutas denomineeritud valitsuse võlakirjade turgu. Selle järgi saaks paremini hinnata ka kõiki teisi instrumente ? aktsiaid, ettevõtete võlakirju jne.
Eesti väärtpaberituru ja riigi arengu seisukohalt oleks kõige parem kui tehakse Eesti kroonis nomineeritud vähemalt viieaastase tähtajaga võlakiri, mis oleks noteeritud Tallinna väärtpaberibörsil ja lisaks kaubeldav mingites rahvusvahelistes süsteemides.
Siis oleks investoritel ka selge valikuvõimalus, kas hoida raha Eesti krooni deposiidis pangas, valitsuse Eesti kroonis denomineeritud võlakirjades, muudes võlakirjades või hoopis aktsiates. Kuna aga välisinvestorid tingimata Eesti krooni püsimisse ei usu ja välisraha on odavam, tehakse emissioon kardetavasti siiski eurodes.
Riigil on praegu mitmes muus valuutas võetud kohustusi, näiteks dollarites ja jeenides. Euro- aga ka kroonivõlakirjade emissioon oleks hea selle poolest, et sellega saaks maandada valuutariski.
Arusaamatuks jääb muidugi, miks seda tehakse praegu, kui dollar hakkab tipust langema ja euro on tugevnemas.
Lühikeses perspektiivis oleks riigil võibolla tark säilitada dollarikohustusi ja valida refinantseerimiseks õigem hetk.
Kommentaarid ilmusid internetiportaalis U-Plaza