Euroliit nõuab turistidelt makse

Inge Rumessen 17. jaanuar 2001, 00:00

Hetkest, mil Eesti saab Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks, peavad nii laeva- kui ka lennufirmad lõpetama maksuvaba kauplemise. Kõigi eelduste kohaselt on see aeg vaid paari aasta kaugusel. Teede- ja sideministeerium tahab aga läbi suruda 5?10aastast üleminekuperioodi taotlemist Brüsselilt. Valjuhäälseima protestikisa on tõstnud tax-free kaotamise vastu laevafirmad eesotsas Hansateega, kes prognoosib sellisel juhul piletihindade koguni kolmekordset kasvu ning sama suurt turistide arvu vähenemist.

Ülemöödunud aastal moodustas turismisektor SKTst ligikaudu 15%. Minister Jürgenson on prognoosinud, et tax-free kaubanduse kaotamisega jääks Eesti majandusel 3 miljardit krooni aastas saamata. ?Kujutame ette, et see juhtunuks 2000. aastal ? 5protsendilise majanduskasvu asemel saanuks me tulemuseks null protsenti,? on Jürgenson pessimistlikult meelestatud.

Kaubandus- ja Tööstuskoja president Toomas Luman leiab aga, et maksuvaba kaubanduse kadumisel Euroopa Liitu astudes ei ole siinsele majandusele märkimisväärset mõju. ?Tax-free kadumine laevadel toob laevakompaniidele mõistagi kaasa tulu vähenemise ja väheneda võib turistide hulk, kuid põhiline oht on selles, et osa laevakompaniisid saab sel juhul teatavad eelised,? möönab Luman, pidades silmas mitte-Eesti laevafirmasid, kes saavad Läänemerel seilates teha peatuse Ahvenamaal ning pakkuda reisijaile maksuvaba kaupa.

Laevafirmade hinnangul annab maksuvaba kaubandus kuni 70 protsenti nende tuludest. Lisaks piletihindade tõusule ning turistide arvu kahanemisele võib olulise tuluallika kadumisel suurte reisilaevade käigushoidmine muutuda ebarentaabliks.

?Eesti ning eriti Tallinna puhul pole tegemist ainult laevafirma väheneva kasumiga, vaid mõju on üldisem,? prognoosib Jürgenson. ?Suur osa ettevõtlusest on üles ehitatud teenindusele ning turistidevoo oluline vähenemise võib kaasa tuua hotellide, restoranide ning teiste teenindusasutuste pankrotilaine.?

Praegu opereerivad Tallinna?Helsingi liinil Silja Line, Viking Line, Eckerö Line, Hansatee Grupp, Lindaliini AS ja Nordic Jet Line. Silja ja Viking Line?il oleks Rootsi-liini tulude arvel võimalik katta Tallinna-liini kahjumit juhul, kui pileti hinda ei tõsteta, sest kiirlaevade tuludest moodustavad suurema osa piletimüügitulud. Eesti laevafirmad kardavad, et kuna teistel firmadel puudub võimalus doteerida reisilaevade piletihinda, siis tuleb neil keskenduda kiirlaevadega teenindamisele ning suurte reisilaevadega opereerimisel hakkavad turgu valitsema Rootsi reederid.

Statistikaameti arvutuste kohaselt külastas möödunud aasta esimese kolme kvartali jooksul Eestit 1,2 miljonit turisti, kellest 70 protsenti saabus Soomest. Vaid 20 protsenti ülelaheriigi külalistest viibis siin rohkem kui päeva.

Tax-free kaubanduse kaotamine mõjutaks kõige enam ühepäevaturiste, kelle osakaal on endiselt suur. Seetõttu näebki teede- ja sideministeerium võimaliku lahendusena vähemalt viieaastase üleminekuperioodi kehtestamist, mis aitaks Eesti majandusel kohaneda ees ootavate muutustega.

?Samas on selline aeg vajalik, et Tallinna ?soomlaste? turu maine hakkaks kahvatuma ning ühepäevaturistid asenduksid mitmepäevaturistidega, misläbi väheneks nende tundlikkus pileti hinna suhtes,? põhjendab Jürgenson.

Samas on Euroopa Liidu liikmesriikide kogemus näidanud, et üleminekuperioodi ei kasutatud mitte niivõrd kohandumiseks, kuivõrd maksuvaba kaubanduse mahtude suurendamiseks ja ajapikenduse jooksul maksimaalsete tulude teenimiseks.

Välisministeeriumi tellimusel on konsultatsioonifirma KPMG Eesti teinud põhjaliku uurimuse, mis käsitleb Eestit külastavate turistide arvu võimalikku muutust ja selle mõju majandusele pärast maksuvaba kaubanduse kaotamist, lähtudes Euroopa Liidu riikide kogemusest.

KPMG hinnangul vähendab tax-free kaubanduse lõppemine Tallinna?Helsingi liinil laevaliinide kasumimarginaali kaubanduselt ja tõstab nähtavasti pardapoodide hinnataset, kuid sellisel juhul suundub ostunõudlus veelgi enam Eesti siseturule.

ASi Hansatee andmetel moodustab kogu pardal müüdud kaupadest ligi 60 protsenti ehk ligikaudu 840 miljonit krooni aktsiisiga maksustatavad kaubad. Kalkulatsiooni tulemuse alusel võib oletada, et kogu seni maksuvabalt müügilt pardal ja müügilt, mis suundus kaldale, laekuks 250 miljonit krooni käibemaksu ja 150 miljonit krooni aktsiisimakse.

?Ei ole põhjust arvata, et tax-free kadumine põhjustaks drastilist muutust Eestit külastavate turistide ostukäitumises,? seisab KPMG raportis. ?Aktsiisialuste kaupade hinnavahed jäävad märgatavaks ka pärast Eesti aktsiisimäärade viimist Euroopa Liidus nõutavale minimaaltasemele, mis säilitab ostuturistide motivatsiooni Eestit külastada. Peale selle muutuvad Euroopa Liidu siseselt piirangud kaasavõetavale alkoholi -ja tubakakogusele märkimisväärselt liberaalsemaks ja see suurendab veelgi ostureisist saadavat majanduslikku kasu. Lisaks on Eesti ja Tallinn turismiobjektidena pidevalt populaarsust kogunud ja tõmbavad turiste ligi ka muude positiivsete omaduste kui madala hinnatasemega.?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:02
    Otsi:

    Ava täpsem otsing