Kui inimestel paraneb motivatsioon makse maksta, jääb väiksemaks ka ümbrikupalkade osakaal.
Ma olen siiski kindel, et kui mõned ümbrikupalkade maksjad karistuse kätte saavad, lõpetab vähemalt mingi hulk ettevõtteid musta palga maksmise ära. (ÄP, 23. 03. 2000)
Ümbrikupalka tahetakse alati maksta. Küsimus on ka selles, et teine pool, töötaja, on selle ümbrikupalgaga nõus mingitel põhjustel. Kas siis selle tõttu, et ta vastasel juhul seda tööd ei saa. Peale selle tal ei peeta makse kinni. Tema deklaratsioon on väga väike ja ta saab sealt veel tulumaksuvaba miinimumi maha võtta jne.
Maksjapool on aga igal juhul huvitatud ümbrikupalkade maksmisest, eriti kui sularaha tuleb kätte. Kaubanduses näiteks. Ka soomlased maksavad väga palju ümbrikupalka tekstiilifirmades.
Ainuke võimalus on see, et töötajad, kes ümbrikupalka saavad, lõpuks leiavad, et see ei ole neile kasulik. Kõigepealt hakkavad kaebama need, kes mingil põhjusel vallandatakse või enam tööle ei lasta jne. Töötajatel peavad olema kollektiivlepingud. Ja individuaalsed töölepingud ? sealt tuleb ka nende sotsiaalne garantii, näiteks hüvitis haiguste puhul jne. Seda protsessi tuleb võimendada. Töötajaile tuleb rohkem teadvustada nende õigusi ja kaotusi ümbrikupalkade puhul.
Palgamaksjale saab selle teha ebamugavaks ühest küljest maksuamet oma hoobadega, teisest küljest palgasaaja. Peame jõudma ikkagi selleni , et palgasaaja ütleks maksjale ? ma tahan, et kogu mu palk oleks ametlik. See on kõige võimsam mehhanism. Ülejäänud mehhanismid on kõik riigi poolt vaadates tegelikult repressiivsed. Tuleb luua seadustega hoovad, et maksuametil oleks võimalik jälgida, kontrollida ja kui vaja, vastu näppe anda.
Maailmas kasutatakse ka teisi mehhanisme, aga need on marginaalsed. Teatud maksude puhul kasutatakse soodustusi sõltuvalt sellest, kui palju sa näiteks võtad tööle invaliide. Mida rohkem sa näitad brutot, seda suurem on soodustus. Meil neid täna rakendatud pole.
Mujal maailmas võisteldakse ka selle pärast, kes kui palju maksab riigimakse. Ettevõttel on promo mõttes suureks plussiks, kui ta saab öelda ? mina olen meie riigi suurim maksumaksja. Meil seda võistlusmomenti ei ole, pigem on praegu veel vastupidi. Aga eks ta hakkab tasapisi kunagi tööle ka meil.
Seotud lood
Kuigi töötame selleks, et suurendada heaolu, luua kindlustunnet endale ja lähedastele, võib tööpinge heaolu ja suhteid kahjustama hakata, kirjutab Tallinna Ülikooli õppejõuarenduse ekspert Katrin Aava.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele