Haigekassa juhtide eksimus kindlustatakse

Nädalajagu tagasi kinnitas haigekassa nõukogu keskhaigekassa juhi Maris Jesse kuupalgaks 36 000 krooni senise 14 000 krooni asemel ja võttis ametisse kaks 30 000?33 000kroonise kuupalgaga juhatuse liiget. Lähiajal lisandub neljas sama kõrge palgaga liige, kelle ülesanne on finantsküsimused.

Jesse palgatõus oli tingitud sellest, et tema asetäitja Toomas Palu ei nõustunud 33 0000 kroonist madalama palgaga. Juhatuse esimehe palk ei saanud liikme palgale alla jääda, Jesse ise küsis 30 000 krooni. Palu oleks haigekassa direktoriks saanud juba 1997. aasta suvel, kuid et ta ka tookord küsis 30 000 krooni, võeti ametisse märksa tagasihoidlikuma palgaga nõustunud Jesse.

Lisaks kõrgele palgale kindlustab uus haigekassa seadus sellest aastast ka ravikindlustusmaksu arvel 15liikmelise nõukogu ja juhatuse vastutuse juhtimisvigade eest. Selleks on ette nähtud 200 000 krooni ja kindlustusseltsi praegu otsitakse.

Maris Jesse sõnul on vastutuskindlustuse eesmärk korvata valedest juhtimisotsustest haigekassale tekkiv kahju, tema omavastutuse määr on 50 000 krooni. ?Eksimine on inimlik,? põhjendas 4,5 miljardi kroonist eelarvet käsutav Jesse. ?Juhtimisvigade tõttu tekkivad kahjud võivad ulatuda kümnetesse miljonitesse. Sellist summat ei ole võimalik haigekassa juhatuse liikmetel hüvitada isegi kümme korda suurema palga juures.?

Haigekassa nõukogu liikme Toomas Vilosiuse sõnul on juhtimisviga näiteks pöörane valearvestus töövõimetuslehtede planeerimisel, nii et sinna tekib 200 miljoni kroonine ülekulu.

Täna arutab haigekassa juhatus selle aasta eelarveprojekti, milles on esialgselt ligi 40 miljonit krooni personali- ja juhtimiskuludeks.

?Meie ülalpidamiskulud moodustavad vaid 1,7 protsenti kogu eelarvest,? kommenteeris vastne juhatuse liige Andres Rannamäe. ?Võrrelge seda teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikutega või kindlustusseltsidega, kus vastav summa moodustab 10?15 protsenti.?

Samas ei saa võrrelda kohustuslikku kindlustust pakkuvat asutust vabatahtliku kindlustusega tegelevate ettevõtetega, kel kulub juba pelgalt turunduse jaoks enam ressursse.

Keskhaigekassa plaanib rakendada sellest aastast ka tulemuspalka, sest ametnike palgad on väikesed. Preemiafondi suuruseks pidi esialgu olema 6,3 miljonit, reedel kärpis juhatus seda paari miljoni võrra. Lõpliku summa tahab juhatus kuni homse nõukogu koosolekuni saladuses hoida.

Toomas Vilosius ütles, et selle aastanumbri sees ei maksa haigekassa uuelt juhatuselt suuri muudatusi oodata, vaid ta seoks ootusi pigem 2002. aasta augustiga, mil lõpeb juhatuse ametisoleku aeg.

Kui Jesse 1997. a suvel keskhaigekassa direktoriks sai, lubas ta vähendada piirkondlike haigekassade arvu. Sama lubaduse andis Eesti IMFile 1998. aasta raportis. Jesse sõnul on tal nüüd, enne ametiaja lõppu, võimalus oma lubadus täita.

Reformide käigus on plaanis jätta piirkondlikule tasandile seitse haigekassat, ülejäänud kümme oleksid maakondlikud bürood. ?Haigekassa reformiga ei muutu kindlustatu jaoks midagi peale liikumisvabaduse suurenemise, oma asjaajamise saavad kindlustatud ikka senistes haigekassa asukohtades korda ajada,? rääkis Jesse.

Vilosiuse sõnul ei saa Maris Jesset süüdistada tegemata töödes, mis tegelikult on jäänud tegemata poliitiliste otsuste tõttu. Jesse süü ei ole Vilosiuse sõnul näiteks ka see, et kindlustatud ei saa eriolukorras teiste piirkondade arste külastada ja jäetakse pigem ravist ilma. ?See asi seisab tervishoiukorralduse seaduse menetluse taga riigikogus,? põhjendas Vilosius.

Haigekassa nõukogu esimehe, sotsiaalminister Eiki Nestori sõnul peab haigekassa kui raviteenuse tellija juhtide palk peab olema võrdne raviteenuse pakkuja ehk haiglajuhtide omaga.