Seadus paneb ületunnitööle piirid

Kui varem tohtis töötaja nädalas lisaks tavalisele 40 töötunnile teha veel 20 ületundi, siis nüüd tohib nädalas ületunnitööd teha vaid 8 tundi. Lisaks võib tööandja tööinspektsiooni loal töötajat täiendavalt tööle rakendada veel 200 tundi aastas.

?Inimesed peavad tööd tegema nii, et saavad hakkama 40 tunniga nädalas või tuleb neile maksta ületundide eest erineva tariifiga,? ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Raivo Paavo. ?Kui keegi töötab päästetöötajana ja samal ajal ka lukksepana, peab ta oma tööasjad üle vaatama ja otsustama, kuidas edasi töötada.?

Politseiameti personaliosakonna juhataja Vilve Kalda sõnul ei tohiks seoses ületunnitööd piirava seaduse kehtestamisega politsei töös üldiselt tekkida probleeme, kuid see tööaeg, mida seadus maksimaalselt lubatakse, kasutatakse kõik ära.

?Vahetuse kestus on 12 tundi, nii et selle aja, mis seadus lubab, kasutame maksimaalselt ära,? ütles Kalda. Tema sõnul võib juhtuda, et tulenevalt töö- ja puhkeaja seaduse ületunnitööd piiravatest muudatustest võib tekkida probleeme üksikpolitseiniku tasemel, kuid vaevalt et kogu süsteem selle tõttu kannatab.

?Kui politseinike arvu rohkem ei vähendata, tuleme toime,? ütles Kalda. ?Kui aga inimeste arv veelgi väiksemaks jääb, tulevad tõsised probleemid, me töötame praegu täiesti piiri peal.?

?Kohakaasluse kaotamine tekitab meile katastroofi, sest ainuke, mis inimesi päästeteenistuses tööl hoiab, on võimalus teha kohakaaslust,? ütles Harjumaa päästeteenistuse direktori asetäitja operatiivteenistuse alal Argo Ader.

?Igas komandos vähemalt pooled inimesed mõtlevad, kas minna pärast seadusemuudatuse jõustumist meilt töölt ära,? rääkis Ader. ?Võib-olla siis edaspidi sõidavad tuletõrjeautod õnnetuspaigale mitte seitsme, vaid kolme tuletõrjujaga.?

Aderi sõnul algab tuletõrjujate netopalk 2300 kroonist kuus. ?Eriti just Tallinna lähedal on sellise palgaga väga raske päästetöötajaid leida, mujal Eestis veel leiab,? ütles Ader. Tema sõnul oli kaadri voolavus Harjumaa päästeteenistuses eelmisel aastal 30 protsenti.

Tallinna Merimetsa haigla direktori Andres Heinveri sõnul peaks haigla pärast töö- ja puhkeaja seaduse jõustumist ning ületunnitöö piiragute kehtima hakkamist kolmandiku õdesid juurde palkama.

Samas ähvardab oht, et paljud õed lahkuvad töölt, kui nad enam kohakaaslusega töötada ei saa.

?Senikaua kuni õdesid lollitatakse mingi Norra unelmaga, pole meil uusi õdesid kuskilt võtta,? ütles Heinver. ?Praeguse palgaga ma siia vaevalt uusi inimesi tööle meelitan.?

Heinveri sõnul on Merimetsa haigla õdede brutopalk praeguse normist veidi suurema koormusega 3500?4000 krooni kuus. ?On oht, et kui õed hakkavad madalamat palka saama, otsivad nad lihtsalt endale mingi muu tasuvama töö,? lisas Heinver.