Eestis on plahvatanud puuete buum

Jaanuarist alates on Eesti perearstid saanud sadu avaldusi pensioniealistelt inimestelt, kes paluvad end tunnistada keskmise, raske või sügava puudega inimeseks. ?Me enam muuga ei tegelegi, perearstide juures valitseb täielik kaos,? kommenteeris olukorda Kuressaare perearst Madis Tiik.

Puuete buumi põhjustas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, mis vanemate kui 16aastaste toetuste osas hakkas kehtima selle aasta jaanuaris. Seadus määratleb kolm puudeastet ? keskmine, raske ja sügav ? ning nendele vastavad toetused.

Keskmise puudega inimene saab igakuist toetust 200, raske puudega inimene 420 ja sügava puudega ehk igapäevast hooldust vajav inimene 640 krooni ulatuses.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektori Külli Pedaku sõnul sai eelmisel aastal transpordi- ja telefonitoetust 30 000 inimest. ?Uute toetuseliikide kehtima hakkamisega võib see arv isegi kahekordistuda,? ütles Pedak.

Pedaku sõnul on ta puuete buumiga kursis ja sotsiaalministeerium on asutanud töögrupi probleemi lahendamiseks. Esimest korda kogunetakse reedel kell 13.

Samal ajal on Kuressaare perearstid sunnitud puude taotlejatele kehtestama isegi piirangu: üle ühe puude määramise päevas ette ei võeta. ?Muidu ei saaks haigetega enam üldse tegeleda,? ütles perearst Madis Tiik.

Tiigi sõnul pole tegemist pensioniealiste ahistamisega, vaegurluse ekspertiisi komisjonil (VEK), kellel on õigus puue määrata, on tööd piisavalt ? puude saamise järjekord ulatub juba märtsikuusse ning komisjoni juht on sunnitud töötama isegi nädalavahetustel.

Arstid pole rahul ka sellega, et puude määramiseks tehtavad ettevalmistused nõuavad täiendavat raha. ?Iga inimese peale kulub 200?300 krooni või rohkemgi, parem oleks võinud juba igal inimesel 50 krooni pensionile juurde panna,? ütles üks tundmatuks jääda soovinud perearst, kelle poole on ainuüksi jaanuaris puude määramise avaldusega pöördunud rohkem kui 20 patsienti.

Peale järjekorra ja rahakulu perearstid puude määramisel probleeme ei näinud. ?Iga pensionär, kes vähegi midagi kurdab, saab oma puudeastme kätte,? ütles Madis Tiik. ?Keskmise puude taotlejatel piisab sellest, et nad kord kuus vajavad kõrvalabi või juhendamist.? Raske puude korral vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval, sügava puude korral aga ööpäevaringselt.

Külli Pedaku sõnul saavad puudega inimesed lisaks riigi rahalisele toetusele soodustusi abivahendite saamisel. Täiendavaid toetusi on kehtestanud omavalitsused.