Riigilõivule lisandub notari tasu teostatud toimingute eest

Riigilõiv on riigilõivuseaduses sätestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest. Riigilõivuseadus on küllaltki sageli muudetav seadus. Selle viimased Riigikogu poolt 20.detsembril 2000 vastu võetud muudatused ja täiendused jõustusid käesoleva aasta 1. jaanuaril.

Riigilõivul ja notariaaltoimingul otsest seost ei ole ? notariaaltoimingu tegemine notari poolt ei kuulu tasustamisele riigilõivuga. Notariaaltoimingu tegemise ning sellega seotud õigusalaste ja tehniliste teenuste osutamise eest maksab toimingu taotleja notarile notari tasu. Küll võib notariaaltoiming olla seotud muu riigilõivuga tasustatava toiminguga. Kõne alla tulevad eelkõige kohtute registriosakondades (äriregister) või kinnistusametites peetavate registrite (äri-, mittetulundusühingute- ja sihtasutuste, laeva-, kommertspandi- ning abieluvararegistri ja kinnistusraamatu) ning hooneregistri toimingud, samuti teadaannete avaldamine Ametlikes Teadaannetes.

Notariaaltoimingu seotus muu toiminguga väljendub reeglina selles, et notariaaltoiminguga taotletud tagajärje saabumiseks üldse või saabumiseks täies mahus on vajalik vastava, riigilõivuga tasustatava toimingu tegemine. Või ka vastupidi, muu toiming on eelduseks notariaaltoimingu tegemiseks. Näiteks omand läheb kinnisasjale üle alles pärast uue omaniku kohta kande tegemist kinnistusraamatus. Ehitise või selle osa omand läheb formaalselt küll üle vastava võõrandamistehingu tõestamise või valduse üleandmise hetkest, kuid takistusteta käsutusõigus tekib omanikul siiski pärast tehingu registreerimist hooneregistris.

Notariaaltoimingu tegemise eelduseks võib olla ka teatud õigusliku olukorra olemasolu tõendava dokumendi esitamine (näiteks kinnistusraamatu väljavõte, hooneregistri õiend vms), samuti teatud teadaande avaldamine (näiteks pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise tähtaja määramise teade).

Notariaaltoimingu ja riigilõivuga tasustatava toimingu puhul on tegemist täiesti erinevate toimingutega, mis kuuluvad toimingute taotleja poolt eraldi ja eri alustel tasustamisele.

Riigilõivu tasub isik, kes vastava toimingu tegemist taotleb. Seda ka juhul, kui notar ise (osaliste taotlusel) notariaaltoimingu täideviimise käigus edastab vastavale asutusele vajalikud dokumendid toimingu tegemiseks. Riigilõiv peab olema tasutud enne taotletava toimingu tegemist, kuna vastasel juhul toimingut ei tehta.

Lepingu registreerib ning uue omaniku kohta käivad andmed sisestab hooneregister andmebaasi siiski alles pärast riigilõivu tasumist, mistõttu lõivu tasumata jätmine võib tekitada ehitise omandanud isikule ebameeldivaid tagajärgi. Praktikas nõutakse riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamist originaalina.

Käesoleva aasta 1. märtsil 2001. aastal jõustuva riigilõivuseaduse § 7 lg 6 kohaselt ei pea esitama riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti juhul, kui riigilõivu võtval asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel.

Nimetatud asutuste nimekiri avaldatakse maksuameti interneti koduleheküljel. See säte ei reguleeri kahjuks juhtu, kui dokumendid toimingu tegemiseks edastab notar. Notar ei ole riigilõivu võttev asutus, seetõttu ei saa tal ka olla õigust riigilõivu laekumise kontrollimiseks.

Selletõttu tuleb ilmselt ka edaspidi tõendada notarile riigilõivu tasumist dokumentaalselt. Kuna notariaaltoimingu täideviimise käigus toimub kinnistusametile ja registritele toimingu tegemiseks dokumentide edastamine valdavalt notari vahendusel, ei ole eelpoolnimetatud sätte eesmärk notarile riigilõivu laekumise kontrollimise õigust andmata täielikult saavutatav.

Autor: Raul Joamets