Mõis katsetab uut toetussüsteemi

?Minu arust on Mõisa suund toetada otse linnakodanikku, kes endale kodu soovib rajada, mõistlik,? ütles Aavikule majade ehitajaks kandideeriva Merko Ehituse juhatuse esimees Toomas Annus. See on tema hinnangul samm edasi, kuid nüüd tuleks astuda ka järgmine samm ja luua süsteem, mis võimaldaks sellist toetust teistegi piirkondade puhul. Annus ütles, et ei mõista Mõisa plaanile tekkinud vastuseisu. ?Linnatänavad on ju kõikjal linna kulul ehitatud, kui on seisukoht, et uusrajoonides mitte, siis tahaks teada, miks,? lausus ta. Maad pole Annuse väitel keegi kinkida kavatsenud, sest selle maksab majaomanik hoonestusõiguse tasuna aja jooksul kinni.

Tegelikult on linn ka seni uute hoonestuspiirkondade tehnilise infrastruktuuri rajamist kompenseerinud ja selle kohta on koostatud kava aastani 2003. Nii on Veskimöldre piirkonna ehitamisel linn eraldanud Arco Varale 21,3 miljonit krooni, praeguse abilinnapea Priit Vilba firmale Wicom Kloostrimetsa jaoks 9,7 miljonit krooni. Praegu ehitatavatest uuselurajoonidest on plaanis anda TTP Ehitusele Kaasiku piirkonna jaoks 34,8 miljonit ja Maarjamäe Majale samanimelise elurajooni tarvis 2,6 miljonit krooni.

Oma linnavalitsuses töötamise ajal selle süsteemi kavandamise juures olnud Kalev Kallo sõnul oli linnal kokkulepe kinnisvaraarendajatega, et need ehitavad teed ja trassid valmis ja linn kompenseerib hiljem kulutused vastavalt sellele, kuidas rahakott võimaldab. Trassidest tuleb tema väitel kõne alla vaid tänavavalgustus, sest vee- ja kanalisatsiooniettevõtted kasseerivad oma trasside ehitamise eest ühendusmaksu. Üldkasutatavad teed ja tänavavalgustus on kohaliku omavalitsuse kohustus, kinnitas Kallo.

Kallo sõnul ostis linn teed ja tänavad koos valgustusega kinnisvaraarendajailt välja nende valmimise järjekorras ja kedagi ei eelistatud. Ta ütles, et peab seda süsteemi õigeks ja seda tulnuks edasi arendada, aga mitte kõik pea peale pöörata. Eriti taunitavaks pidas ta aga Mõisa plaani krunte kinkida. ?See tekitab ehitusturul täieliku solkimise ja tekib küsimus, kellele, mis kriteeriumide alusel tasuta maad jagatakse,? leidis ta. Ka ei kiitnud ta heaks odavate barakkide ehitamist Eesti kliimas.

Kinnisvaraspetsialisti Hannes Kuhlbachi hinnangul tähendaks maa ja infrastruktuuride kinnimaksmine Tallinna linna poolt dumpingut ehitusturul. Ka leidis ta, et vallad ei suuda torude-liinide ehitust oma pisikesest eelarvest kinni maksta. Taoliseks kingituseks on tema hinnangul valmis ehk vaid mõned Tallinna ümbruse jõukad vallad ja kokkuvõttes toetaks see Mõisa Suur-Tallinna ideed. ?Miks peaksin mina maksumaksjana toetama kellelegi uue toru või tee ehitamist,? küsis ta.

Tallinna abilinnapea Heiki Kivimaa kinnitas, et Tiskre-Aaviku näol on tegu pilootprojektiga, millele kindlasti lisa tuleb. ?Ja mitte ainult eramute vaid ka kortermajade näol,? lausus ta. Esimesena on välja valitud Mustajõe piirkond, kuhu on kavas ehitada kortermaju. Probleemiks on Kivimaa sõnul sobiliku maa leidmine ja ettevalmistamine. Ta pidas süsteemi, kus raha tänava ehituse, valgustuse ja sadevete äravoolu eest läheb otse lõpptarbijale, igati õigustatuks.