Ametnike bensiin hankekonkursita

Vaatamata kehtivale riigihangete seadusele ostab iga ministeerium autokütust oma põhimõtete järgi, mõned välistavad riigihangete korraldamise täiesti ja teised kaaluvad selle korraldamist.

Riigihangete korralduse auditeerimisega tegeleb ka riigikontrolli tegevusriskide auditi osakond. ?Meil tekkisid küsimused, kas autokütuse ostmisel korraldatakse riigihankeid ning missugused on hangete jälgimises riigihangete ameti ülesanded,? kommenteeris Sven Soiver riigikontrollist.

Kehtiva riigihangete seaduse järgi peab iga riigi-, linna- või valla eelarveraha kasutaja korraldama riigihanke, kui asjade ostmise või teenuste tellimise kogumaksumus ületab aastas koos käibemaksuga 200 000 krooni piiri.

Sotsiaalministeeriumis kulutatakse autokütusele kuus kuni 30 000 krooni, aastas makstakse kokku üle 350 000 krooni. Riigihankest loobumist põhjendatakse väitega, et nii seotaks ennast ühe tanklaketiga ja sealse hinnatõusu korral võiks kütusekulud hoopis suureneda.

Justiitsministeerium kulutas eelmisel aastal bensiiniraha üle 278 000 krooni. Raha jääb Shelli tanklatesse, selle firma kasuks otsustati pärast tankimisvõimaluste, soodustuste ja hinnapakettide võrdlemist.

?Oleme valmis ka riigihankeid korraldama või selles tsentraalselt osalema, kui seda teeks valitsus. Justiitsministeeriumi põhitingimuseks on tankimisvõimalus igas maakonnas, see jätaks valikuvõimaluse suurematele ja odavamatele tanklatele,? selgitas Kristiina Herodes justiitsministeeriumi avalike suhete talitusest.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Olav Kruus teatas, et nende arvates ei ole autokütuse ostmisel riigihanke korraldamine eriti otstarbekas.

?Ükski praegu turul olev firma ei kata jaamadega tervet riiki. Peame firmade vahel hajutatud tankimist mõttekamaks, sest bensiinijaamade töös esineb tihti tehnilisi häireid ja probleemi operatiivseks lahendamiseks on hea, kui saab kasutada teise firma bensiinikaarti,? sõnas Kruus.

Majandusministeeriumi haldus- ja finantsosakonna asetäitja Margus Jõesaare sõnul on riigihanget tõsiselt kaalutud. Sel aastal on ministeeriumi eelarves kütusekuluks arvestatud 480 000 krooni. ?Meile on oluline tiheda jaotusvõrgu olemasolu. Samas on keeruline fikseerida kütuse hinda, sest see sõltub paljuski välisturul toimuvast,? ütles Jõesaar.

Rahandusministeerium korraldas suurema kütuseostu möödunud aastal, riigihanke korras sooviti autokütust A 95 ja A 98 ning diislikütust. Rohkem kui 300 000 krooni suuruse pakkumisega võitis konkursi Shell Eesti AS.

?Ministeeriumi eelarves puudub konkreetne summa kütuste ostmiseks. Igal autokasutajal on autokulude limiit ning ei ole määratletud, millise summa ulatuses sellest võib autokasutaja osta kütust, millise summa eest autot remontida. Kuna enamikul autokasutajatel läheb valdav osa autokulude limiidist auto kasutusrendimakse tasumisele, siis on nad sunnitud üldjuhul kütust ostma oma raha eest,? kommenteeris ministeeriumi haldusosakonna juhataja Taivo Kendla.

Aprillikuus hakkab kehtima uus riigihangete seadus, mille järgi peab hankekonkursi korraldama juhul, kui asjade või teenuste kogumaksumus on üle 50 000 krooni aastas. Seaduse mõistes peaks samal ajal tööd alustama lisaks riigihangete ametile ka riigihangete keskus, mis vahendab just riigi- ja valitsusasutuste riigihankeid.