Kraadi saab alla poole äriõppuritest

Artikkel

- Uudised
- Ervin Soon
- 29. märts 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kraadi saab alla poole äriõppuritest
Kõrgkoolide rahvusvahelise akrediteerimiskomisjoni hinnangu kohaselt on Eesti Kõrgema Kommertskooli EBSi rahvusvahelise ärijuhtimise magistriõppe eriala põhilisi puudusi see, et vaid 15?25% õppeprogrammi ligi 80 läbijast aastas jõuab magistritöö kirjutamiseni. Kool annab välja kraadiprogrammi diplomi ka ilma tööd kirjutamata ja kraadi kaitsmata. Kraadi on aega kaitsta viie aasta jooksul pärast programmi läbimist, kuid sageli jääb see tegemata.
1996. aastal EBSi ärijuhtimise magistriprogrammi lõpetanud praegune Eesti Ekspordiagentuuri direktor Lea Kroonmann ei ole samuti magistritööd esitanud. ?Mu amet võtab õpingute lõpuleviimiseks aja ära. Loodan ka sellele, et kunagi õnnestub kraadi kaitsta välismaal, seetõttu pole praegu siin seda kaitsta mõtet,? ütles Kroonmann.
EBSi rahvusvahelise ärijuhtimise praeguse magistrandi, OÜ Katrin Kuldma Moemaja juhi Katrin Kuldma sõnul on tema magistritöö kirjutamata jätmise põhjus samuti tihe ametitöö. ?Võtsin just selle õppeaasta esimese semestri järel akadeemilise puhkuse, kuna kõike ei jõua. Teisalt arvan, et magistrikraad ei anna midagi, sest Eestis valitakse tööjõudu siiski veel oskuste ja teadmiste, mitte kraadi pärast,? ütles Kuldma.
Kõrgema Kommertskooli prorektori Madis Lepiku sõnul on ka kool ise uurinud, miks nii on vähe kraadiga lõpetajaid ning põhiliste argumentidena kõlavadki asjaolud, et ametitöö kõrvalt on õppekoormus suur ja tööturg teisalt ei eelda veel kraadi. ?Samas väitsid akrediteerimiskomisjoni kuuluvad väliseksperdid, et meil on ilmselt Nõukogude süsteemis kehtinud teaduste kandidaadi nõuete järgi säilinud lääne ülikoolidest karmimad magistriõppe nõuded,? ütles Lepik.
Kool kavatseb Lepiku sõnul ekspertide nõuandeid edaspidi arvestada. ?Saame tööde kirjutamist suurendada sellega, et eeltöid magistritööks hakatakse tegema juba õppeprotsessi algusest peale,? sõnas Lepik.
Ka EBSi konkurendi Concordia ülikooli rahvusvahelise ärijuhtimise magistriõppe programm akrediteeriti tänavu jaanuaris tingimuslikult kaheks aastaks. Concordia ülikooli magistriprogrammide koordinaatori Eve Müüri sõnul heitis komisjon neile ette põhiliselt seda, et õpet interneti teel on koolil keeruline kontrollida. Paralleelselt sellega aga õpetab kool tudengeid ka statsionaarselt.
Müüri sõnul nõutakse Concordia ülikooli magistrantidelt igal juhul kraadi kaitsmist, vastasel juhul mingisugust tunnistust või diplomit programmi läbimise eest ei anta. ?Samas siiski on ka meie magistrandid sageli hõivatud ametitööga ning nominaalaja kahe aastaga magistratuuri ei lõpeta,? ütles Müür. Kui 1997. aastal võeti ärijuhtimise magistriõppesse tema sõnul 17 ja 1998. aastal 13 inimest, siis kahe aastaga kaitses kraadi vaid umbes pooled.
Eesti Kõrghariduse Akrediteerimiskeskuse juhataja Tiit Laasbergi sõnul peavad seaduse kohaselt kõik kõrgkoolide õppekavad selle aasta lõpuks läbima akrediteeringu, mille tulemuseks võib olla kas täisakrediteerimine seitsmeks aastaks, tingimuslik akrediteerimine kaheks aastaks või akrediteerimata jätmine.
Hetkel kuum