Volinik: EL muudab Eesti ahvatlevaks

Eesti senine majandusedu on voliniku sõnul paljus tingitud just väljavaatest ühineda maailma suurima ühisturuga. ?Ilma selle perspektiivita poleks Eesti investorite jaoks mitte üksi vähem atraktiivne, vaid poleks üldse koht, mis majanduslikult investeerimist tasuks. Turg on sedavõrd väike,? ütles Verheugen.

Samuti maksab kõrvutada nende Ida-Euroopa riikide käekäiku, kellel on ELiga ühinemise perspektiiv, nendega, kellel seda pole. Vahe on võrreldamatu.

?Eurointegratsioon ei tähenda ainult tootmiskvoote,? ütles Verheugen, ?see puudutab rahu, vabadust, sõltumatust ja suveräänsust.? Riigid liidu sees on välissurve vastu praktiliselt immuunsed.

Seda tuleb poliitikutel rahvale selgitada, ütles Verheugen, väljendades usku, et praegune euroskepsis Eestis on vaid momendi seis, mis muutub koos teadlikkuse kasvuga. Koolisööklate sulgemise hirmud euronormide ettekäändel on alusetud.

?Mind löödaks maha, kui ma läheksin kuskile maakooli ettekirjutusi tegema, mismoodi nad oma kööki peavad juhtima,? ütles Verheugen.

Eesti on praegu läbirääkimistel veidi enam kui poole maast läbinud. Voliniku sõnul ei maksa eestlastel poolt või vastu otsusega kiirustada, kuni tervikpilt on selgunud.

Samas möönis volinik, et ehkki läbirääkimiste lõpptähtaeg läheneb, pole praegu ka liidus eneses veel selgust, milliseks kujuneb näiteks Brüsseli positsioon põllumajanduse osas. Tõenäoliselt algavad kõnelused siiski bloki põllumajanduspoliitika praeguse variandi alusel, millesse edaspidi vajadusel muutusi tehakse.

Ühisel pressikonverentsil Verheugeni Eesti-visiidi lõpus ütles Toomas Hendrik Ilves, et kui Euroopa Liit ise ei austa Euroopa põhilepinguid, piirates kandidaatriikide tööjõu vaba liikumist, sunnib see Eestit oma seisukohti ümber mängima. Piirang moonutab konkurentsi Läänemere ruumis, mistõttu pole võimatu, et Eesti oma huvide kaitseks tax-free küsimuse uuesti lauale paneb.

Eesti võib ju tööjõu liikumispiiranguga seoses ELis tax-free uuesti päevakorda võtta, kuid parem on kunstlikke seoseid mitte tekitada, ütles laienemisvolinik Eesti välisministri sõnade peale.

?Loomulikult on kõik läbirääkimiste küsimus,? ütles Günter Verheugen, ?kuid kõnelusteks on olemas oma ajakava ja kui mõnel riigil jääb mõni peatükk plaanitud ajaks sulgemata, siis liitumine lihtsalt lükkub edasi.?

Praegu on Eestil kõik väljavaated kõnelused 2002. aastaks lõpetada.

Volinik ei osanud kosta, mis võiks kandidaatriike veenda, et nende tööjõu liikumist piirates ei kohtle Brüssel neid kui teisejärgulisi liikmeid.

Kandidaadid on kokku taotlenud üle 500 üleminekuperioodi, blokk vaid üht, et rahustada eelkõige Saksamaa ja Austria avalikkust.

Eesti välisminister leidis, et kui teha piirangust probleem, mis võiks takerdada liidu laienemist, tähendaks see perspektiivi mitte kunagi Euroopa Liidus töötada, mitte kunagi sinna elama kolida ning mitte kunagi seal oma firmat asutada.