Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduskasv ja inimeste varanduslik kihistumine
Eesti ühiskond on jõudnud poliitilisse, sotsiaalsesse ja eetilisse kriisi. Võim on rahvast võõrandunud juba sellisel määral, et rääkida tuleb kahest erinevast Eestist. Kaks kolmandikku Eesti lastest kasvavad üles vaesuses, inimestel puudub elementaarne turvalisus, paljud noored soovivad lahkuda mujale. Riigi jaoks oluliste majanduslike ja strateegiliste otsuste tegemine toimub ilma nende sotsiaalseid tagajärgi analüüsimata.
Sotsiaalteadlaste avalik pöördumine
_________________________________________________________
Laste arv, kes elavad alla absoluutset vaesuspiiri, on vähenenud 47,1% 1997. aastal 38,2%-le 2000. aastal. Vaesuseriskis elas 2000. aastal 13,8% lastest, ent 1997. aastal 17,6% lastest. Vaesuseriskist väljas elavate laste arv on kasvanud 35,3%-lt 48,0%-le.
Sotsiaalministeeriumi pressiteade 26.04.
_________________________________________________________
1990ndate algul eeldasime, et majanduskasv tõstab ka madalikule jäänud paadid üles. Pole tõstnud. Seejärel tundus, et varandusliku kihistumise kasv pidurdub. Viimasel ajal on aga rikaste ja vaeste vahe hakanud taas kiiresti suurenema.
Regionaalse diferentseerumise olukorda näitab see, et sissetulekute proportsioon Tallinna ja Kagu-Eesti vahel on juba kahekordne. Võib vastu vaielda, et ka elukallidus on Võrumaal mõnevõrra odavam kui Tallinnas ? aga igal juhul mitte kaks korda.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Äripäeva kevadkonverentsil
_________________________________________________________
Täiskasvanute koolituse uuringu, nagu ka Eesti tööjõu-uuringu andmetel investeeris riik tööalasest koolitusest üle 40 protsendi avaliku sektori töötajatesse.
Riigi kui tööandja ehk meie kui maksumaksjate eelistus on riigiteenistujatele tasuta eneseharimise võimaldamine. Tööjõu ümberõpe aga paraku riigi eelistuste hulka ei kuulu.
Jelena Helemäe, TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi sotsioloog (EPL 30.04.)