Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uued börsile tulijad ootavad suurt pauku
?Kindlasti mingil määral on Helsingi börsiga ühinemise teade ettevõtete huvi aktsiate börsil noteerimise vastu suurendanud,? ütles investeerimispanga Suprema investeerimispanganduse osakonna direktor Henrik Igasta. ?Ühinemine loob paremad eeldused börsile minekuks,? lisas ta.
Igasta sõnul suureneb ühinemisel turul liikuva raha hulk ning investeerimishuviliste arv nii Soome institutsionaalsete kui ka erainvestorite näol.
Investeerimispankade poole on ettevõtted börsil noteerimise sooviga pöördunud, kuid konkreetse sammu astujaid ei ole veel näha.
Börsile mineku kavadest teavitanud Öseli juhatuse esimees Olari Taal lausus, et ettevõte läheb börsile eesmärgiga tuua juurde uut kapitali (mõnel juhul ka kapitaliste). ?Ka näiteks tomatite müügil on oluline leti pikkus ? loomulikult saab oluliselt rohkem müüa 3meetriselt letilt kui 30cm letilt. Järelikult on suurema leti korral võimalik rohkem tomateid ka letile panna,? iseloomustas ta suurema turu võimalusi.
Paraku on teoreetiliste võimaluste avardumise kõrval ka praktilisem pool ehk turgude globaliseerumisega kaasaskäiv trend, et suure kapitalisatsiooniga ettevõtteid eelistatakse väikestele ning Eesti ettevõtete jaoks jääb eksisteerima likviidsus- ja järelturu probleem, rääkis Igasta.
Hansapank Marketsi investeerimispanganduse juht Tõnu Pekk ütles, et juhul kui Helsingi börsil õnnestuks muuta Tallinna börs atraktiivsemaks, likviidsemaks ja läbipaistvamaks, siis see kindlasti suurendaks ettevõtete võimalusi börsilt raha kaasata.
Eesti turu ja börsiettevõtete vabalt kaubeldava osa väiksust arvestades ei ole vähegi suurema investeeringu tegemine mõttekas. Suuremat kogust aktsiaid turult ostma asudes liigub aktsia hind kiiresti üles ning sama aktsiapaki müügisoovi korral langeb.
Selline perspektiiv peletab aga suuremaid investeeringuid tegevaid välisinvestoreid.
Lisaks pärsib ettevõtete börsile mineku indu ka maailma aktsiaturu madalseis, sest mida madalamad on aktsiahinnad, seda vähem on investorid valmis riskima.
Peki sõnul peab uusemissioonide laine tekitamiseks käima nn suur pauk, ehk siis turule tulema mõni suur atraktiivne ettevõte, nagu paar aastat tagasi viimasena börsile jõudnud Eesti Telekom. ?Ilma suursündmuseta ei ole börsile tulijates suurt huvi märgata,? lausus Pekk.
Investeerimispankurite hinnangul võiks selline atraktiivne suurfirma olla kas Eesti Energia või Tallinna Sadam.
Likviidsusprobleem jääb investeerimispankurite sõnutsi siinset turgu kimbutama ka edaspidi ning oma suuruselt börsiettevõtteks kvalifitseeruvaid firmasid on nii Eesti kui kogu Baltimaade turul vähe.
?Väga pikas perspektiivis on ehk midagi börsile tulemas, aga ettevõtete börsile viimine ja väärtpaberiturg on varjusurmas veel nii mõnegi aasta,? ütles Igasta.