Soome ja Rootsi reisilaevatoetuse otsingul

Rootsi valitsusel on valmis saanud kevadeelarve ettepanekud võtta netopalgasüsteem kasutusele kõigil reisilaevadel hiljemalt tuleva aasta algusest ja heal juhul juba juulist. Soome valitsus soovib samuti seda süsteemi rakendada, kuid tahab jätta Ahvenamaale sissesõitvad tax-free müügiga laevad tollest süsteemist välja. Soomlased põhjendavad oma seisukohta asjaoluga, et ELi eriloaga toimuv maksuvaba müük on juba ise suur riiklik toetus.

Soome transpordi- ja sideministri Olli-Pekka Heinoneni ja rahandusministri Suvi-Anne Siimese palvel olid rootslased valmis soomlastega selle üle mõtteid vahetama eile ja täna Helsingöris peetaval Põhjamaade ministrite kohtumisel. Enne kohtumist ennustas Rootsi majandusministri Björn Rosengreni abi Eva Rosengren, et Rootsi ei tahaks oma seisukohta muuta kahel põhjusel. Esiteks arvab Rootsi, et maksuvaba müügi osa kahaneb järsult juba 2004, kui kaovad EList alkoholi sissetoomise piirangud ja alanevad alkoholimaksud, ning teiseks võib see ahvatleda Soome ja Rootsi vahele konkureerima mõne kolmanda maa madalamate kuludega laevafirma.

Viking Line?i tegevdirektor Nils-Erik Eklund rõhutas hiljuti Helsingis peetud laevandusalasel teemapäeval, et Soome reisiparvlaevade järjest tõsisemateks konkurentideks tõusevad Eesti laevad, kus meeskonnakulud moodustavad Soome omadest ainult neljandiku ja mis võivad tulla konkureerima Tallinna?Helsingi?Stockholmi kolmnurgas.

Ka Silja Line?i tegevdirektor Nils-Gustav Palmgren peab kõige tõsisemateks konkurentideks eestlasi ja kreeklasi ning prognoosib, et kui Soome laevafirmad ei suuda lähiaastatel teha erinevalt eestlastest uusi investeeringuid, siis on Soome lipp ohus.

Laevafirmade meelest tahab Soome valitsus seada reisi- ja kaubalaevad ebavõrdsesse olukorda. Silja Line?i esindaja Tuomas Nylund peab imelikuks, et Soome soovitab Rootsil Ahvenamaale sõitvad reisilaevad toetustest ilma jätta. Kuna maksuvaba müük ei ole seotud laeva lipu ega päritolumaaga, siis avab see konkurentidele tee turule, sest paljud ELi liikmesriigid on juba siirdunud netopalgasüsteemile, rõhutab ta.

Üldiste arvestuste kohaselt vähendab netopalgale üleminek meeskonnakulusid 30?40. Soomes märtsi algul jõustunud meremeeste ametiühingu ja laevaomanike liidu kollektiivleping aitab kulusid kokku hoida ainult 10?15. Tol korral aitas just see kollektiivleping ära hoida Silja Line?i ja Viking Line?i ähvardatud mineku teise lipu alla.

Kui nüüd Rootsi peaks netopalgasüsteemi kehtestama, Soome aga mitte, siis tekib Soome laevaomanikel taas huvi viia oma laevad Rootsi või mõne teise lipu alla. ?Palju sõltub sellest, kas valitsus teeb Soome konkurentsivõimet parandavaid otsuseid, nagu ta on lubanud,? ütles Viking Line?i tegevdirektor Nils-Erik Eklund ajalehes Taloussanomat.

Soome transpordiministeeriumi korraldatud uuringu kohaselt läheks netopalkade kehtestamine maksma 430 miljonit Eesti krooni rohkem kui laevade minek teise riigi registrisse. Rootsi lipu alla mineku korral oleks vahe 260 miljonit. Lisaks eeldatakse, et registrivahetuse korral kaotaksid pooled Rootsi laevadel töötavad soome meremehed töö.

Uuringust selgus veel, et netopalgale üleminek vähendab ka valdade maksutulusid, mis tähendab, et riigil tuleb eelkõige Ahvenamaa valdade maksutulu korvata umbes 260 miljoni krooniga. Sel moel jõudsid uuringu autorid seisukohale, et eelarve seisukohalt oleks Soomele kasulikum laevade siirdumine teise lipu alla.