Küüniline ja asjatundmatu kommentaar

Pealkirjas nimetatud sõnadega võiks kirjeldada veeteede ameti meresõiduohutuse teenistuse juhataja Rene Siroli suhtumist meresõiduohutusse Tallinna lahel. 26.04.2001 ("Kiire laevaliiklus ohus "Äripäevas väljendatud seisukoht ?Meri ongi kõrgendatud ohu allikas ja kõik laevnikud peavad sellega arvestama? kõlab kui ?Uppuja päästmine on uppuja enda asi?.

Selliseid seisukohti propageeriv meresõiduohutuse eest vastutav ametnik peaks oma ameti kähku maha panema. Kiirkatamaraanide tekitatud lained Tallinna lahel ei ole mere kui kõrgendatud ohu allika süü. Tegemist ei ole tormi ega mingi muu loodusnähtusega, vaid mammonat taga ajavate laevnike sooviga konkureerida lennundusega.

Konkureerigu pealegi, kuid kui sellega seatakse ohtu teiste veeteedel liiklejate vara või koguni elu, siis ootaks veeteede ametilt pisut tõsisemat reageeringut. Selle kujundamiseks võiks Sirol vestelda oma kolleegidega, veeteede ameti sümboolikat kandvate patrullkaatrite kaptenitega. Samuti ei pea paika Siroli väide, justkui aeglaselt sõites kulutataks rohkem kütust. Mootorimüüjana võin kinnitada vastupidist: kaks korda aeglasemalt sõites kulub kütust kaks korda vähem ja seega saastatakse keskkonda samuti vastavalt vähem.

Kahemeetrine laine, mida tekitavad Aegna saarest möödakihutavad kiirlaevad, tekitab saarele korvamatut kahju. Loomulikult võib demagoogitseda, et samasugust kahju tekitab ka torm. Sellise suhtumisega annaksime aga looduse eeskujule viidates inimesele õiguse tekitada oma ärihuvides loodusega sarnast kahju ja purustusi. Ehk kui ikka välk võib inimese maha lüüa, siis võib turismi arendamise huvides ka inimene teise inimese karistuseta maha lüüa.

Erinevalt Äripäeva pealkirjast ei ole ohus mitte kiire laevaliiklus Tallinna lahes, vaid ohus on keskkond ja väikelaevnikud, purjelaudurid, sõudjad, veesuusatajad jt.

Äripäeva artiklis on väikelaevu tendentslikult nimetatud luksuskaatriteks, ehkki nad jäävad oma luksusastmelt tugevalt maha moodsatest kiirkatamaraanidest. Võiks arvata, et avastame Tallinna lahel vesijalgratast. Sugugi mitte, sest analoogilised probleemid on kultuurriikides ammuilma avastatud ning ka vastavalt reguleeritud. Nii nagu maanteel ei tohi reisibuss oma kihutamisega sõiduautosid ohustada nii kasutatakse ka veeteedel liiklus- ja kiirusepiiranguid.

Kahemeetrilise lainetuse korral ei tohi paljud väikelaevad sadamast väljudagi. Võib aimata, mis tekib väikelaevas, kui teda tabab peegelsileda veega hiidlaine Tallinna lahel.