Tehnoloogia Arendaja 2000

Tehnoloogia Arendaja auhinnakonkursiga soovis Tehnoloogiaagentuur välja selgitada Eesti ettevõtted, kellel on teadmisi, oskusi ja visadust kõrgtehnoloogiliste toodete loomiseks.

Auhinnasaaja on ettevõte, kelle eelmisel aastal turule toodud toote lisaväärtus, tehnoloogiline teostus ning turupotentsiaal on tehnoloogiaekspertide arvates Eesti ettevõtete seas kõrgeim.

Tehnoloogia Arendaja 2000 auhinna võitja valiti välja kümne finalisti hulgast, kelle tegevusalad ulatusid energeetikaseadmete tootmisest kartograafiani. Ettevõtete möödunud aasta uued tooted seati paremusjärjestusse, lähtudes toote lisaväärtusest, turupotentsiaalist ning tehnoloogilistest konkurentsieelistest. Hindamise viisid läbi tehnoloogiaeksperdid, kasutades Euroopa tehnoloogiaagentuuride koostöös valminud hindamissüsteemi.

Auhind Tehnoloogia Arendaja 2000 läks JOT Eestile, kelle puhul sai määravaks toodete kõrge tehnoloogiline tase, turupotentsiaal ja toote väljaarendamise kiirus, samuti sihtturu atraktiivsus ja hea konkurentsipositsioon. JOT Eesti teadus- ja arendustegevuse kulud eelmisel aastal moodustasid 87 miljonit krooni ehk 15% käibest.

Toodab automaat-koosteliine ja -roboteid, millega on saavutatud väga hea toote hinna, kliendi erihuvide arvestamise, tootmisjärgse teeninduse ning hilisema moodulpõhimõttel uuendamise tase, mis annabki firmale konkurentsieelise.

JOTi eeliseks on lühike ja väga paindlik time-to-market tsükkel lähtuvalt turu muutlikkusest ning kõikumisest sõltuvalt elektroonikatoodete turust. Oluliseks eeliseks JOTi koosteliinide juures praegusel momendil on ülesehituse moodulprintsiip.

Ettevõte on tunginud uutele ja väga perspektiivsetele turgudele, nagu näiteks autoelektroonika koostamine. Firma kõige tugevamaks küljeks on diversifitseerimine toodete tootmisel.

On Tallinna Tehnikaülikoolist välja kasvanud militaartehnika treeningsimulaatoreid tootev väikefirma.

ELI treeningsimulaatorid on kasutuses Eesti kaitseväes ning on teinud esimesed läbimurded ka maailmaturul. Treeningsimulaatorite väljatöötamisel on ELI kasutanud unikaalseid tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad ettevõttel pakkuda konkureerivate toodetega võrreldes kuni kolm korda odavamaid, kasutajasõbralikumaid ning keskkonnasäästlikumaid tooteid.

Ekspertide hinnangul võib ELI tehnoloogilist edumaad lähimate konkurentide ees pidada ajas väljendatuna ligikaudu kolme aasta pikkuseks. Teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal käibest moodustas 2000. aastal 11%.

Esimene ja praeguse hetkeni ainus Eesti ettevõte, kes pakub oma parkimisteenuse vahendusel käepärasemat alternatiivi tavapärasele parkimise eest tasumise viisile. Juba varasema tunnustuse märgina sai parkimisteenus Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liidult (ITL) tiitli Aasta Tegu.

Parkimisteenust aktiivselt kasutavate klientide arv on praeguseks ületanud juba kümne tuhande piiri, ning selle tulemusena on EMT hetkel suurim sellelaadse teenuse pakkuja maailmas. EMT positsiooni maailma innovaatilisemate mobiilsideteenuse pakkujate seas toetab EMT ja Ericsson Eesti ühistöö tulemusena 2001. aasta kevadel Tallinna Tehnikaülikoolis avatud mobiilirakenduste arenduskeskus, mis on esimene omalaadne Eestis. Investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ei pea EMT võimalikuks avalikustada.

Rõhutamaks oma innovaatilisust, on Regio registreeritud eraõigusliku teadus- ja uurimisasutusena. Firma põhitegevusvaldkondadeks on kartograafia, geoinfo tootmine ja infosüsteemide loomine.

Regio tarkvara on unikaalne seetõttu, et GSM positsioneerimises on võimalik kasutada modifitseerimata GSM võrgutehnikat. Laia turu tagab asjaolu, et ELi direktiivid nõuavad iga mobiiltelefoni positsioneerimist päästeteenistuste poolt. Firma lahendus on odavaim, kuna ei nõua riistvara modifikatsioone.

Regio GSM positsioneerimise tehnoloogia turustajaks on Ericsson, kelle turuosa on selles vallas 60%. Tehnoloogiline lahendus on nii konstrueeritud, et uute lahenduste väljatöötamine ei nõua mahukat arendustööd. Seega on Regiol positsioneerimistehnoloogiale tuginedes võimalik pakkuda erinevaid lahendusi. Kulutused teadus- ja arendustegevusele moodustasid 2000. aastal 2,1 miljonit krooni.

Toodab Sillamäel haruldasi metalle ja haruldasi muldmetalle ning tehase toodang läheb täielikult ekspordiks kõrgeltarenenud tööstusriikidesse, eelkõige USAsse, Jaapanisse ning Lääne-Euroopa riikidesse. Silmapaistvaima uuendusena tõi Silmet 2000. aastal turule metallilise neodüümi, mis on kõrgtehnoloogiline ja teadusmahukas toode.

Silmetis toodetava metallilise neodüümi hinna ja kvaliteedi suhe on maailmaturul selgelt konkurentsivõimeline ning ostjaile atraktiivne. Neodüüm, üks Silmetis toodetavatest haruldastest muldmetallidest, omab maailma tipptehnoloogiates laia kasutusala. Neodüümi abil suudetakse tänapäeval toota näiteks ülitugevaid püsimagneteid.

Maailma neodüümituru aastakasv on keskmiselt 20%. Silmeti tehases, kus möödunud aastal tõusis toodangu maht 1999. aastaga võrreldes ligi 70%, realiseerimise netokäive ulatus 446 miljoni kroonini ja puhaskasum oli 31,5 miljonit krooni, töötab praegu 720 inimest.

2000. aastal tehti Silmetis erinevate tehnoloogiate väljaarendamiseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse 31,5 miljoni krooni eest.

Vt. ka tabelit: Tehnoloogia arendajad