Abiraha laienemisel tüliks

Läinud nädalal liitus Hispaania juhitud Vahemeremaade leeriga ka Itaalia, hakates nõudma riigi vaesema lõunaosa kaitsmist abisummade ümberjagamise eest Ida-Euroopa riikidele.

?Kui lõuna kompensatsiooni ei saa, taotleb Itaalia ida suunas laienemise aeglustamist,? ütles teleesinemises Itaalia tulevane majandusminister Giulio Tremonti.

Kui sellest saab Silvio Berlusconi valitsuse ametlik poliitika ning Hispaania saab liitlase, läheb Rootsil raskeks lõpetada ELi eesistumisaeg tuleval kuul läbimurdega ELi laienemisprotsessis.

Hispaania on blokeerinud ELi ühise seisukoha tööjõu vaba liikumise valdkonnas, sidudes selle abisummade säilimise garantiidega.

Läinud nädalal sundisid erimeelsused ELi edasi lükkama kõnelustevooru Eesti ja teiste enam edenenud kandidaatriikidega. Läbikukkumine Göteborgis loob ohu, et EL ei suuda kinni pidada laienemise ajakavast, mille järgi esimesed kandidaadid võiksid ühineda 2003. aastal.

Madridi-Rooma liidu kasuks kõnelevad valitsusjuhtide Jose Maria Aznari ja Silvio Berlusconi sarnased poliitilised vaated ning ELi abirahade osas sarnased probleemid.

Hispaania on suurim ELi regionaaltoetuste saaja, kellele on ajavahemikul 2000?2006 eraldatud 857 miljardit Eesti krooni ehk 63% kahe vastava fondi eelarvest. Tänu ELi regionaalabi fondidele oli Hispaania sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta läinud aastal 83% ELi keskmisest, mis on 10% kõrgemal kui 1988. aastal.

Aznari sõnul on Hispaania mures ?statistiliste? tagajärgede pärast. Ida-Euroopa riikide vastuvõtmine viib alla ELi keskmise tulu elaniku kohta, mis on abisummade eraldamise aluseks. Ka suurem osa Lõuna-Itaaliast jääks abirahast ilma, kuna tulu elaniku kohta ületaks siis 75% ELi keskmisest.

?See, mida ma taotlen, on poliitiline deklaratsioon, mis kinnitab, et Hispaania regioonid ei lähe sellest rikkamaks, kui liitu võetakse veegi vaesemad Ida-Euroopa riigid. Need piirkonnad jäävad ka siis vaeseks,? toonitas Aznar läinud nädalal antud intervjuudes.

ELi suurima maksumaksja Saksamaa rahandusministri Hans Eicheli sõnul on regionaalabi sidumine liidu laienemisega vastuvõetamatu. ?See on asi, millega me nõustuda ei saa, pealegi ei saa me seda endale lubada,? ütles Eichel, kes oli sunnitud majanduskasvu aeglustumise tõttu kärpima Saksa maksutulude prognoose. Eeloleval neljal aastal jääb oodatust laekumata 518 miljardit krooni.

Diplomaatide sõnul on Rootsi lauale pannud ka kompromissi, mis Hispaaniale nõutud tagatised annab, kuid teised liikmesriigid on selle tagasi lükanud.

?Kui me seda teeks, avaksime ohtliku Pandora laeka ning teised riigid hakkaksid samuti järeleandmisi nõudma,? ütles üks diplomaat reedel Brüsselis ELi saadikute kohtumise järel, mis oli Rootsi järjekordne katse tüli bloki vähemjõukate ja rikaste liikmesriikide vahel lahendada.

Praegu on ELil laienemiseks kaks stsenaariumi, millest kumbki ei too blokile täiendavaid kulutusi. Odavama alternatiivi maksumus aastateks 2003?2006 on 250 miljardit krooni ja see arvestab kuue kandidaadi vastuvõtmisega. Kulukam variant 10 uue liikmega maksab 390 miljardit krooni. Kumbki alternatiiv ei näe ette ELi põllumajandustoetusi praeguste liikmesriikidega võrdses mahus.