Uue käibemaksuseaduse erinevus kehtivast

Riigikogu menetluses olev uus käibemaksu seaduse eelnõu tagab maksumaksjate võrdsema kohtlemise ning muudab mõnede kaupade käibemaksu määra.

Eelnõu arvestab pea täielikult Euroopa Liidu nõudeid, va ELi liikmesriikide vaheline kaubandus. Samuti ei kasutata eelnõus veel ELi seadusandluses kasutatavat ekspordi ja impordi määratlust, mille kohaselt eksport on kauba väljavedu EList ja import kauba sissevedu ELi Asjakohased sätted viiakse käibemaksu seadusesse vahetult enne Eesti liitumist ELiga.

Täna alustan lahtiseletamist, mille poolest erineb eelnõu praegusest seadusest.

Esmalt teenuse impordi maksustamine. Teenuse impordi maksustamine tuleneb võrdse kohtlemise põhimõttest. Mingit teenust Eestis ostes peab maksma ka käibemaksu ja teenuse osutaja peab selle riigile tasuma.

Praegu mitteresidentidelt ostetavaid teenuseid Eestis ei maksustata ja enamasti jääb maks tasumata ka teenuse osutaja asukohariigis, kuna käibemaksu ideoloogia kohaselt maksustatakse nii kaupu kui teenuseid riigis, kus neid tarbitakse.

Muuhulgas on teenuse impordi alla arvatud ka vallasasjade üürile, rendile või kasutusvaldusse võtmine mitteresidentidelt, mida kehtiva seaduse kohaselt maksustatakse kui kauba importi (käibemaks võetakse perioodiliste maksete üldsummalt). Imporditavate teenuste maksustatavalt väärtuselt peab käibemaksu arvestama ja riigile tasuma teenuse ostja esitatud arve alusel. Samas, kui sellised teenused ostetakse ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks, saab maksukohustuslane sama käibemaksusumma ka maha arvata, nii et teenuse impordi maksustamise mõju riigieelarve laekumistele on tegelikult ilmselt küllalt väike.

Kapitalirenditehingute maksustatav väärtus. Praegu maksustatakse kapitalirenti Eestis samadel alustel kasutusrendiga. Majandusliku sisu poolest on kapitalirent siiski mitte teenuse osutamine, vaid kauba müük, sest kauba omandiõigus läheb rendiperioodi lõppedes üle rendilevõtjale.

Seetõttu maksustatakse eelnõus kapitalirenti nagu kauba müüki. Küsimus on ka siin võrdses kohtlemises: nii maksustatava väärtuse määramise alused kui ka käibe tekkimise hetk peaks olema sama sõltumata sellest, kas kaup müüakse tavalise ostu-müügitehinguga või järelmaksuga või antakse kapitalirendile, sest kõigil juhtudel läheb kauba majanduslik omandiõigus üle selle kättesaamisel.

Eelnõuga viiakse nullmäära alt 5% maksumäära alla etenduste ja kontsertide korraldamine ja maksuvabastuse alt 5% määra alla matusetarbed ja -teenused. Ettetellitud perioodilistele väljaannetele, õpikutele ja töövihikutele rakendatakse nullmäära ELiga liitumiseni, pärast seda on nende käibemaks 5%.

Teisalt on nullmäära rakendamisala laiendatud avamerenavigatsiooniks kasutatavatele merelaevadele ja rahvusvahelistel lennuliinidel kasutatavatele õhusõidukitele ning nendega koos võõrandatavale varustusele, kuna selliste kaupade käive võrdsustatakse ELis ekspordiga.

Autor: Ain Ulmre