Eestisse mahub neli operaatorit

Kui uus operaator suudab madalate kulude juures pakkuda klientidele atraktiivseid kõneminuti hindu ja uudseid teenuseid, siis võib Eesti kasvaval sideturul olla EMT, RLE ja Q GSMi kõrval ruumi veel ühele operaatorile, leiavad Äripäeva küsitletud sidespetsialistid.

Nädala alguses selgus, et Eestis tahab tegutsema hakata veel üks GSM-teenuseid pakkuv firma, kes aga ei pruugi oma võrku valmis ehitada, vaid rendib olemasolevatelt operaatoritelt nende vaba kõnemahtu.

Neljandale operaatorile on turul kohta, kui ta eesmärk on orienteeruda oluliselt teistsugusele kliendisegmendile, seda nii äriplaaniliselt kui võrgutehniliselt, usub Radiolinja võrguoperaatorüksuse juht Jüri Karelson.

Uus operaator saab konkurentidest odavamat teenust pakkuda minimaalsete investeeringute, väiksemate personalikulude ja nn emaoperaatorilt hulgi ostetava odavama minutihinna tõttu.

Vastse Tallinna linnapea, sideärimees Tõnis Paltsi ja juulis ametist lahkuva Tele2 strateegilise planeerimise direktori Peep Põldsammi firma Vertelson Halduse OÜ esitas mullu sideametile taotluse mobiilsideteenuste osutamiseks. Sideamet reserveeris firmale mobiiltelefonivõrgu koodi tänavu jaanuaris. Samas kuus väljastati sideameti kodulehe andmeil Vertelsonile ka mobiilsidevõrgu tegevusluba. Tänaseks on sideameti edasised toimingud Vertelsoni sooviavalduse alusel peatatud, et vältida huvide konflikti Paltsi kui linnapea ja mobiilifirma juhi ametikoha vahel.

Kui uus firma soovib hakata teenuseid pakkuma üleriigilist võrku ehitamata, peab ta Eestis kõnemahtu rentima. Võrgu rentimine sõltub eeskätt sellest, kas saavutatakse mõlemaid pooli rahuldav kokkulepe, ütles Q GSMi suhtekorralduse juht Jaana Aduson. Ka Kaja Pino EMTst ja Jüri Karelson Radiolinjast kinnitasid, et firmad on huvitatud läbirääkimistest oma vabade ressursside väljarentimiseks.

Hinnanguliselt on 10?20 protsenti iga mobiilsideoperaatori võrgust vaba või veel kasutamata. Eesti mobiiltelefonioperaatorid on juba sõlminud sidemastide vastastikuse kasutamise lepingud ega püstita igasse asulasse enam eraldi maste.

Kui uus operaator turule tuleb, haarab ta endale osa igakuiselt Eestis mobiilioperaatoritega liituvast ca 15 000 inimesest, lisaks võib enese poole võita ka teiste operaatorite hinnatundlikke kliente. Siiski ei ületa nende klientide hulk, kes on nõus soodsama hinna korral kohe operaatorit vahetama, paari protsenti kõigist mobiiliomanikest.

Neljanda operaatori turuletulek on tõenäolisem kolmanda põlvkonna mobiilside (3G) puhul. Eesti annab välja neli 3G litsentsi, mis võib tähendada nelja 3G võrgu rajamist, kuigi ilmselt teevad operaatorid koostööd juba võrkude ehitamise etapis.

Selle aasta lõpuks kasutab Eestis mobiiltelefoni enam kui 600 000 inimest.

Eesti mobiilsideturul käib praegu tihe konkurents kolme mobiilsideoperaatori vahel, nii et tundub, et neljanda jaoks jääb siin väiksel ja küllaltki vaesel turul vähe mänguruumi. Samas on aga tegu jätkuvalt kasvava turuga ning ennast oskuslikult positsioneerides võib ehk ka neljas oma koha leida.

Turu-uuringute andmed kinnitavad, et kliendid on oma operaatorile küllaltki lojaalsed, nii et uus operaator peab tugevalt investeerima turundusse või rõhuma üliodavale hinnale, mis tähendab aga üsna pikaajalist planeeritud kahjumit.

Sellise operaatori kõnede liikumine näeb tehniliselt välja samamoodi nagu päris operaatori võrgus: virtuaaloperaatoril on oma SIM-kaardid ja nn pärisoperaator lubab neil SIMidel oma võrgus rääkida. Kõnede eest arveldab virtuaaloperaator ise, kuid tegevuse lihtsustamiseks saab ta kasutada ka ettemaksuga kõnekaarte.

___________________________________________