Pangad peletavad väikeinvestorid eemale

Artikkel

- Uudised
- Kaja Koovit
- 14. juuni 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pangad peletavad väikeinvestorid eemale
Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium (EVK) töötas aasta alguseks välja süsteemi, mille kohaselt fondiosakute ostmiseks tuleb investoril kanda nende kontole rahasumma ning EVK omakorda emiteerib fondi osakud ja kannad need investori kontole.
Esimese pääsukesena kasutab sellist süsteemi Suprema Investeerimisfond. Inimene kannab EVK kontole raha, fond saadab päeva lõpu seisuga osaku puhasväärtuse, EVK emiteerib viimast arvestades osakuid ning kannab isiku kontole. Peale Suprema kavatsevad süsteemi kasutada ka teised fondihaldurid.
Osakute ostjale peaks süsteem olema lihtsam ning odavam, sest pole tarvis täita pangas ostu- või müügikorraldust ning idee järgi peaks kulutuseks olema vaid raha ülekandmise tehingukorralduse tasu, sest kõik tehinguga seotud sammud ning ka osakute ülekandmise teostab EVK.
Praktikas aga asi nii roosiline ei ole. Väärtpaberikonto on inimestel avatud pangas, nn kontohaldurpangas, viimane aga ei ole huvitatud sellest, et keegi nende marjamaale tungib ning teenustasudest ilma jätab.
EVK nõukogu esimehe ja Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse liikme Jaanus Erlemanni sõnul tegi ka EVK testoste ning selgub, et kontohaldurpangad võtavad tehingu teostamisel osakute ostja kontolt raha, sõltuvalt siis panga hinnakirjast. Hansapank kasseerib fondiosakute ostult-müügilt 75 krooni, Ühispank 50 krooni.
?See on väga imelik, et sellist teenustasu võetakse, sest pank ei pea osakuid kuskile kandma ega osuta sisuliselt mingit teenust,? lausus Erlemann. ?Pankade selline käitumine tapab ära idee muuta investeerimine lihtsamaks ja odavamaks ning muudab väikeste investeeringute tegemise mõttetuks,? lausus ta.
Suprema Varahalduse tegevdirektor Paavo Põld lausus, et pankade käitumine on imelik, sest ühelt poolt propageerivad pangad sõnades investeerimist, kuid reaalsetes tegudes käituvad vastupidiselt.
Jaanus Erlemann lisas, et pankade käitumine annab alust arvata, et kontohaldurid püüavad investoreid suunata ostma nende endi tütarfirmade hallatavate fondide osakuid, mille teenustasud on ka madalamad.
Nii Hansapangas kui Ühispangas maksab pangaga seotud fondide osakute ost 20 krooni.
Hansapanga suhtekorralduse spetsialist Kristiina Tamberg ja Ago Haabpiht Ühispanga väärtpaberite administreerimise osakonnast põhjendasid teenustasu sellega, et EVK-l ei ole otsest väljundit kliendini, seega on EVK registripidaja, mitte ei paku kliendile otsest teenust. Tambergi sõnul pakub kontohaldurpank aga kliendile väärtpaberikonto haldamisega seotud teenuseid, mille hulka kuuluvad ka investeeringute kajastamine, kasumi/kahjumi arvestus kliendi investeeringutelt ja portfellitootluse arvestus.
Samas on kontohaldustasu eraldi kirjas panga hinnakirjas ning seda tuleb väärtpabereid omaval kliendil nagunii lisaks maksta.
Haabpihti sõnul on Ühispanga fondiosakute tehingutasud tingitud eelkõige kuludest klienditeenindusvõrgu ülalpidamisele ja arendamisele.
Tambergi sõnul on Väärtpaberite Keskdepositooriumiga teemat arutatud ning võimalik on, et teenustasu alaneb mõnevõrra, aga tasuta see olla ei saa. ?Teenustasu võib alaneda, kui tehingute mahud suurenevad või tekivad uued tehnoloogilised lahendused,? lausus Tamberg. Ta lisas, et konkreetne Suprema fond on Hansapanga jaoks väga väikese käibega, vaid kuni kümme tehingut nädalas.
Hetkel kuum