Tarkvarapiraatlus Eestis

Eestis on olukord parem kui Lätis ja Leedus. Piraatluse osa tarkvaraturul 1998. a 86 protsendilt on Eestis küll alanenud 69 protsendile, ELi keskmise 34 või Soome 29 protsendini on aga veel pikk tee. Lätis ja Leedus ulatub piraatluse osa kogu tarkvaraturust rohkem kui 76 protsendini. Piraatluse tõttu saamata jäänud maksutulud kasvavad 2004. aastaks ligi 730 mln kroonini.

___________________________________________

Formaalselt on Datamonitori piraatlusnumber kindlasti õige ning ei ole kahtlust, et Eesti keskmine piraatlustase on erasektoris 70% lähedal. Nii riigi- kui erasektoris on palju juhtumeid, kus võetakse kasutusele süsteem, platvorm või rakendus, mille külge ühendatakse kasutajad, tarkvara kasutamise õigused ostetakse aga alles riski sunnil aasta-paar pärast.

___________________________________________

Suvel ja sügisel plaanime hakata aktiivsemalt tegutsema, meie huviorbiiti satuvad ka riigiasutused. Näiteks, kui vaadata viimasel ajal korraldatavaid riigihankeid, siis ostetakse riistvara, tarkvara aga mitte, mis tähendab, et kas riigiasutustel on litsentsid olemas või nad ei kavatsegi neid hakata ostma. Praegu ei saa aga midagi lubada, sest reidide korraldamine sõltub politseist.

___________________________________________

Kuna tegemist on tarkvaratootjate organisatsiooniga, siis nende puhul on tegemist soovikohase mõtlemisega, mis tähendab, et nad kujutavad ette, kui palju nad tahaksid müüa, kui palju peab olema arvutis tarkvara, ja see vahe on selles mõttes piraatluse määr.

BSA ütleb, et olete väga pahad, ostke palun tarkvara. Selle asemel tuleks aga vaadata, milline on piraatluse jagunemine eri kategooriate vahel. Kas probleemiks on operatsioonisüsteem või näiteks kontoritarkvara. Kahtlustan, et BSA esitatav piraatlusenumber on tugevasti ülepaisutatud.