Esmaabikapp pole tasuta apteek

Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni juhataja Eve Hinno sõnul on kontrollkäigud ettevõtetesse näidanud, et paljudes kohtades peetakse just ettevõtte esmaabikappi kohaks, kust leiab tasuta plaastreid ja muid arstiabivahendeid koduste murede lahendamiseks. ?Mitmedki firmajuhid on kurtnud selle üle, et töötajad suhtuvad esmaabikappi kui isiklikku omandisse, millest võib soovi kohaselt asju võtta,? kinnitab Hinno. ?Pole midagi teha, kuid meie ettevõtetes siiski veel varastatakse.?

Tööinspektsiooni andmetel pole tegu mitte ainult suurte, rohkem kui paarikümne töötajaga ettevõtete probleemiga, vaid sellelaadseid juhtumeid tuleb ette ka väiksemates asutustes. Tulemuseks on nõuetele mittevastavad esmaabikapid, mille kontrollimisel võivad tööinspektsiooni inspektorid teha ettevõtte juhtkonnale või vastutavale isikule ettekirjutuse, ettekirjutuste mittetäitmise korral võivad kohapeal karistada ka kuni 2650kroonise rahatrahviga ja kohtu kaudu kuni 5300 krooni ulatuses.

Eve Hinno sõnul on mitmetes ettevõtetes probleemide vältimiseks esmaabikapp antud näiteks meistri kätte, samas on asutuses väljas ka sildid, kust ja kelle käest seda vajaduse korral leiab. ?Selle tulemusena kasutatakse kapi sisu juhul, kui seda tõesti vaja läheb, mitte aga siis, kui näiteks laps on kodus noaga sõrme lõiganud ja vajab plaastrit,? leiab Hinno.

Esmaabivahendite eest vastutava isiku olemasolu nõuab ka sotsiaalministri määrus nr 82 13. detsembrist 1999, mille kohaselt tuleb tööandjal määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest, samuti peab esmaabivahendite asukoht olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, ka peavad olema nähtavale kohale välja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks. Määruse järgi tuleb paigutada nähtavale kohale trükitult ka andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi. Tööandja määrab ka ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldab neile ettevõtte kulul väljaõppe.

Tänavu esimese poolaasta jooksul tööinspektsiooni poolt Tallinnas ja Harjumaal läbi viidud 437 asutuse kontrollimine on suurema probleemina esile toonud esmaabikapi sisu puudulikkuse. Kontrollitud ettevõtetest oli väikesi puudusi esmaabikappide sisus siiski vaid 111 ettevõttes, üldse puudusid esmaabikapid inspektorite andmetel vaid 26 ettevõttes, mis on tegelikult väga väike arv, kinnitab Eve Hinno.