Tarbetu maksumuudatus

Kui rahandusministeeriumi tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kõik vajalikud instantsid edukalt läbib, ei saa Eestimaa inimene järgmisest aastast maksustatavast tulust enam maha arvata eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, õppelaenu intresse, kingitusi-annetusi ega pensioni kolmanda samba sissemakseid, juhul kui nende kogusumma ületab 50 000 krooni. Kui summa on alla selle, võib selle rahuga maha arvata, kõike, mis üle, maha arvata ei saa.

Äripäev on seisukohal, et selliste piirangute tegemine on vale. See pärsib oluliselt inimestel pikaajaliste otsuste tegemist.

Rahandusministeerium väidab, et muudatus puudutab vaid väikest hulka isikuid, kelle tulu on keskmisest oluliselt kõrgem. Julgeks selles väites kahelda. Meenutame uudiseid, mis ilmusid meedias, kui maksuamet oma möödunud aasta numbrid kokku löödud sai ? inimeste sissetulekud kasvavad järjest enam.

Samuti tõusevad ehitushinnad. Niisiis, kui sul on nt maja ehituseks võetud miljoniline laen (alla miljoni praegu ikka enam-vähem normaalset maja püsti ei saa), lapsed juba selles vanuses, et koolitamist vajavad, ja tahaks pensioniks kah üht-teist kolmandasse sambasse panna, on sul 50 000 piirang käes. Rahandusminister Siim Kallas ütleb Postimehes, et riik on otsustanud toetada vaid teatud tüüpi eluasemete ehitamist. Ehk siis ? eestimaalased, elage kõik odavates majades! Kes kallimat elamut tahab, sellele piirang peale.

Ja seda räägib liberaal, Reformierakonna esimees. Kallas küll eitab, et eelnõu on ettevalmistus astmelisele tulumaksule üleminekuks. Ent varjatult ta seda on. Näib, et liberaal Siim Kallases on välja löönud kunagise aü-liidri hing.

Reformierakond on olnud igasuguste maksuerisuste vastu. Seega, kui midagi muuta mahaarvatava tulumaksu osas, tuleks sedagi teha ühtselt ? ehk siis üldse mitte lubada nt eluasemelaenu intresside mahaarvamist. Siiski on õigem piiranguid mitte seada.

Muudatuse tegelikku põhjust tuleb otsida tagastatud tulumaksu summas. Nagu näitab kõrvalolev graafik, on see aasta-aastalt jõudsalt kasvanud. Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul on suurem osa mahaarvatavatest kuludest õppemaksud, märkimisväärselt on suurenenud eluasemelaenu intressid ja pensionikindlustuslepingutega kaasnevad sissemaksed või fondide osakutele tehtavad kulutused. Seega ühene järeldus ? see on koht, kust lihtsalt riigieelarvesse lisaraha võtta saab. Ja igal aastal üha rohkem raha.

Ministeerium põhjendab piirangu vajalikkust sellega, et osa suure sissetulekuga maksumaksjaid vähendab mahaarvamistega oma maksustatava tulu nullini.

Siin aga tuleb ministeeriumil endale alluv maksuamet tööle panna, et välja selgitada, millest need kodanikud elavad, kes nii palju mahaarvatavaid kulusid teevad, et see legaalselt teenitud tulu kurioossematel juhtudel mitmekordselt ületab. Aga lihtsam on muidugi kõigile ühe puuga mõõta. Ka ausatele maksumaksjatele.

Nagu öeldud, pärsib see seadusemuudatus inimeste pikaajalisi otsuseid, mida kahtlemata on elamu ehitamine ja vanaduspõlve kindlustamine. Pärsib säästmist, et investeerida hariduse omandamisse kallis ja heas koolis. Lühidalt, muudatus tulumaksuseaduses pole ei majanduslikult ega ideoloogiliselt põhjendatud.