Oodatav omanikemuutus tõstab Telekomi aktsiat

Uudisteagentuur Dow Jones kirjutas läbirääkimistele lähedal seisva allika väidetele tuginedes, et Telia ja võlakoorma all vaevlev Sonera peaksid Sonera Baltimaade osaluste müügi tingimuste ja hinna suhtes kokkuleppele jõudma järgmise kahe nädala jooksul. Ettevõtete esindajad keeldusid kommentaaridest, kuid Telia juhid on viimasel ajal aktiivselt kinnitanud, et oleksid Sonera osaluste ostmisest huvitatud.

Augustis analüütikutele Sonera osaluse müügile vihjanud Eesti Telekomi juhatuse esimees Jaan Männik kinnitas ÄP Online?ile, et tal puudub informatsioon suuromanike läbirääkimiste kohta. ?Telias on väga väike grupp juhtkonnas, kuhu mina ei kuulu, ja see väike grupp võib seda teada,? nentis Männik.

Analüütikute prognooside kohaselt võiks Telia pakutav aktsia hind jääda vahemikku 85?220 krooni. Lisaks on nende sõnul Telia huvitatud ka Eesti riigile kuuluva osaluse omandamisest.

?Olen 90 protsenti kindel, et Telia on üle 50 ulatuvast osalusest huvitatud,? lausus investeerimispanga Suprema analüüsi osakonna juhataja Veikko Maripuu.

Kontrollosalust omandamast takistab Teliat aktsionäride leping, mille kohaselt ei tohi Sonera ja Telia osalus Eesti Telekomis ületada 49 piiri.

Rahandusministeeriumi nõunik, Eesti Telekomi nõukogu liige Madis Üürike kinnitas, et ühtegi juriidilist takistust lepingu muutmiseks ei ole. Kui lepingu osapooled kokkuleppele jõuavad, võib seda muuta, kinnitas ta.

Üürike ei soostunud kommenteerima, kas Telia on riigi osaluse omandamise vastu huvi tundnud.

Eesti riik on valmis sobiva hinnapakkumise korral osalusest Telekomis loobuma. ?Eesti riigil on Eesti Telekomis puhas kommertshuvi,? ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali. Tema sõnul sõltub müügiotsus dividenditulu ja müügitulu võrdlusest. Ta ei soostunud kommenteerima, kas analüütikute pakutud keskmine 100kroonine aktsia hind oleks vastuvõetav, sest seda otsustab valitsus. ?Ma kahtlen, kas praegune turuhind riiki rahuldaks,? lisas Tali.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson lausus, et pole Telekomi osaluse peatsest müügist kuulnud. ?Sellist operatiivinfot mul ei ole,? lausus ta.

Jürgenson möönis, et päriselt ei saa välistada võimalust, et planeeritava eelarve tulubaasi tagamiseks otsustab valitsus osalusest kiirendatud korras loobuda. ?Samas on see riskantne otsus, sest kui ostja sundseisust teab, lööb ta kohe hinna alla,? lausus Jürgenson.

Analüütikute pakutud 100kroonine hind tähendaks riigile 3,7 mld kroonist tulu, mis peaks liikuma stabiliseerimisreservi. ?Arvestades ajalugu, ei saa kindel olla, et seda raha ära ei kasutata,? lausus Maripuu.

Soomes viibinud rahandusminister Siim Kallas kinnitas nõunik Daniel Vaariku vahendusel, et valitsus ei ole ametlikult Telekomi müügi küsimust arutanud. Tema sõnul ei plaanita Telekomi müügiga kiirustada, sest dividendid on riigile heaks tuluallikaks.

Telekomi väikeaktsionäridele peaks Telia osaluse suurendamine olema positiivne. Esiteks kaoks konflikt konkurentidest suuromanike vahel, ettevõttel tekiks tuumikomanik, kes oleks huvitatud firma arendamisest. Teiseks saaksid aktsionärid teenida ostupakkumiselt, sest üle 50 osaluse omandamine tähendaks Teliale börsireglemendi järgi väikeaktsionäridele ostupakkumise tegemise kohustust.

?Telia-suguse ettevõtte puhul ei aktsepteerita pakkumisi, mis jääksid allapoole analüütikute pakutud fundamentaalseid hinnatasemeid,? ütles Ühispanga analüüsi osakonna juhataja Sven Kunsing. Hinnasihid jäävad vahemikku 90?140 krooni.

Kunsingu sõnul tähendaks ostupakkumine Telekomi lahkumist börsilt, sest Eesti investorite käes on suhteliselt väike osa Telekomist, lääne investorid oleksid aga rahul, et saavad valutu ja enamiku jaoks ka kasumliku ettevõttest väljumise võimaluse.