Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maamaks tõuseb kardetust oluliselt vähem
Sel suvel läbi viidud maa korralise hindamise tulemusena maa väärtuse mitmetesse kordadesse ulatuv tõus ei too kaasa sama suurt maamaksu tõusu, kirjutab Eesti Päevaleht.
Maa-ameti korralise hindamise projektijuht Aivar Tomson kinnitas Eesti Päevalehele, et hindamise tulemusena erineval pool mitmeid ja kümneid kordi kerkinud maa hind ei too maaomanikele kaasa kümnetesse kordadesse ulatuvat maamaksu tõusu.
Näiteks mõne Saaremaa piirkonna puhul, kus maa väärtuse tõusuks on arvestatud 200 korda, ei tähenda see, et maamaks sama palju tõuseks.
?Taolisel juhul võivad jääda tõusud tõesti kuskile kümne korra suurusjärku,? tõi Tomson äärmusliku näite. ?Kordades võivad need vahed olla suhteliselt suured, kuid absoluutnumbrites pole need summad nii suured,? lisas ta.
Maa-ameti kinnisvara hindamise büroo spetsialisti Tiit Tiigimäe sõnul tõuseb maamaks reaalselt siiski protsentides, mitte kordades. Tema sõnul on heaks näiteks Harku vald, kus maa väärtus kasvas keskmiselt kolm korda.
?Omavalitsus saab maksumäära alandada nii, et maamaksu tõus oleks kõige rohkem 10-20 protsenti,? sõnas Tiigimäe.
Tomsoni sõnul oleks normaalne, kui maamaks kerkiks aastas inflatsiooni kasvu võrra.
?Palju räägitakse maamaksu tõusust kordades, mis on minu arvates üle võimendatud,? märkis Tomson. ?Julgen seda väita seepärast, et kohati on maamaksu summad naeruväärselt väiksed,? lisas ta.
Tomsoni sõnul on peamiseks miinuseks Eestis see, et siinse kinnisvaraturu areng on olnud kiire, samas on sotsiaalne külg tunduvalt nõrgem, sest omandi- ja omanikestruktuur pole välja kujunenud. ?Tinglikult võib öelda nii, et vaesel inimesel on ääretult suur varandus.?
Keskerakonna poolt valitsusele tehtud ettepanek nihutada maamaksumäära piir nullist ühe protsendini lükati valitsuse poolt teisipäeval tagasi, valitsuse hinnangul kahjustaks see eelarvetulude laekumist.
Praegu jääb maamaksu määra vahemik 0,5 ? 2 protsendi vahele ning Keskerakond soovis maksumäära alandamisega vältida maamaksu tõusu ning sotsiaalsete pingete kasvu ühiskonnas.