Maitseelamus sõltub veiniklaasi kujust

Riedel oli serveerinud veini oma toodangu erinevates klaasides ja siit selguski, et eri tüüpi klaasis on sama veini aroom ja maitse väga erinev.

Hilisemad uuringud selgitasid välja vajaduse toota erineva kujuga klaase, sõltuvalt viinamarjasordist, millest vein valmistatud. 1973. aastal toimus Itaalia Sommeljeede Liidu kaasabil esimene 10 erinevast klaasist koosneva komplekti avalik esitlus.

Sellest ajast peale on veinide serveerimise põhimõtted radikaalselt muutunud. Kõigil rahvusvahelistel võistlustel ning veiniajakirjade iga-aastastel degustatsioonidel kasutatakse igale viinamarjasordile sobivat klaasi. Tipprestoranid on uuendanud oma klaaside valikut, et pakkuda kliendile veini õigest klaasist.

Seejuures on Austrias paiknev Riedeli firma selles vallas olnud kogu aeg vaieldamatu innovaator. Riedelist pisut madalamas hinnaklassis on veinimaailmas end eelkõige sarjaga Authentis tuntuks teinud Saksa klaasivabrik Spiegelau.

Veini maitsmise juures mängivad põhirolli keele maitseretseptorid ja nina. Klaasi mahust, kujust, paksusest ja ka materjalist sõltuvad nii veini aroomsus kui ka maitseomadused.

Kui klaasi avause läbimõõt on väiksem, satub vein joomisel keele keskossa ja sealt liigub nagu renni mööda edasi. Vein mõjutab keele keskosa retseptoreid, tuues seejuures paremini esile veini maitseomadused.

Kui aga klaasi ava on suurema läbimõõduga, mõjutab vein ka keele ääreosa retseptoreid. Klaasi suurusest sõltub, kui palju vein õhutub, mõjutades nii veini aroomsust.

Tinglikult võib öelda, et punane vein vajab rohkem õhutamist kui valge, seega peab klaasi maht olema suurem. Kõrgekvaliteedilise ja küpse veini puhul kasutatakse mahukamat klaasi ning selle klaasi ülaosa on kooniline (nn Grand Cru tüüpi klaasid). Sellise klaasi puhul tuleb pea kallutada rohkem taha, et vein satuks keele keskossa, kus on enim happeretseptoreid.

Ülaloleval pildil on nelja põhilise viinamarjasordi järgi loodud klaasid. Võrdluseks on toodud nn jokker-klaas (nr 5), mis on siiani laialdaselt kasutusel. Soovitav on ise viia läbi katse, kasutades erinevaid klaase ühe või mitme erineva veini maitsemisel.

Kindlalt võib väita, et näiteks pimedegustatsioonil, proovides üht küpset veini õigest klaasist ja jokkerist, võib veini hinnataseme vahet hinnata kuni neljakordseks.

Selline kogemus annab põhjuse küsida ka restoranis veinile sobivat klaasi ? et veini hind vastaks ta kvaliteedile.

?Sauvignon Blanc? (aga samuti kasutamiseks ?Semilloni?, ?Chenin Blanci? ja nn Bordeaux? valgete veinidega). Sellest marjast tehtud veini iseloomustab värskus, rohusus, lillelisus ja puuviljasus. Klaas peab olema rohkem kooniline, et intensiivne aroomi- ja maitsebukett tuleks paremini esile.

?Chardonnay? (?Riesling?, ?Pinot Blanc?, ?Pinot Gris?, ?Marsanne?, ?Viogner?), nimetatud ka Chablis? klaasiks. Marja iseloomustavad puuviljasus, võisus, pähkel ja Uues Maailmas eksootilised puuviljad. Siin on ülekaalus soojemad toonid ning seega klaasi avaus on suurem kui esimesel, samuti ei ole klaas nii kooniline.

?Pinot Noir? (Itaalia Piemonte veinid, Beaujolais? veinid), nn Burgundia klaas. Veini iseloomustab hape, vürts punased marjad ja puuviljad. Vein on elegantne, peene tekstuuriga. Klaas on võrreldes ?Chardonnay?? klaasiga mahukam ja suurema avaga.

?Cabernet Sauvignon? (?Merlot?, ?Syrah?, ?Tempranillo?, ?Sangiovese?), nn Bordeaux? klaas. Vein on jõuline, robustse struktuuriga, aroomis ja maitses roheline pipar, must sõstar, seeder, pargise järelmaitsega. Klaas on pikem ning ava väiksem kui Burgundia klaasil.

Need on vaid neli põhilist veiniklaasi tüüpi. Võrdluseks võib tuua nn sommeljee komplekti, mis hõlmab kokku 32 põhialkoholide klaasi ja üht veeklaasi.

Autor: Rein Kasela