Riigi kinnisvarafirma võtab üle politsei- ja kohtuhooned

Selle kõrval on valitsusel plaanis luua ka suure haardega riigihangete keskus, mille ülesanne on riigiasutuste tellimuste koondamine ja konkursside korraldamine.

Riigi Kinnisvara aktsiaseltsil on õigus võtta pangast kümne miljonit krooni laenu. ?Niipalju me ära ei kuluta,? hindas rahandusministeeriumi endine asekantsler Enn Teimann, kes kaks kuud tagasi loodud kinnisvaraettevõtte juhatajaks valiti.

Siiski asub aktsiaselts esimesel võimalusel laenu abil ehitama. Politseiamet ootab Tallinna Põhja ja Ida osakonna ehitamist. Kinnisvarahaldusel on plaanis võtta laen 15 aastaks 6protsendilise intressiga.

?Ma arvan, et hiidettevõttena saavad nad tulevikus soodsamaidki laene,? ütles osast hoonetest aktsiaseltsi kasuks loobunud siseministeeriumi asekantsler Mart Kirsipuu.

Kinnisvarahalduse AS rendib riigiasutustele ruume ja ehitab kinnisvaraarendajana uusi ametiasutusi. Lähikuudel hakkab aktsiaselts ühest kohast tellima koridorivärvijad, otsima ehitajaid, palkama koristajaid ja valvureid politseile, kohtutele, prokuratuuridele, rahandusministeeriumile, siseministeeriumile.

?Alguses kujuneb uue ettevõtte loomine riigile kallimaks kui olemasoleva süsteemi säilitamine, kuid lõpptulemusena peab see tulema odavam,? ütles Enn Teimann.

Riigi vara ringiliigutamise tulemusel tekkinud suurettevõtte aktsiakapital on praegu 81 miljonit krooni, ministeeriumide varade üleandmise käigus see suureneb.

Tulevane hiidettevõte haldab rahandusministeeriumi hoonet, samm-sammult püütakse kokkulepeteni jõuda teiste ministeeriumidega lisaks sise- ja justiitsministeeriumile.

Seni puuduvad arvestused, kui palju kulutavad kolm praegu vara üle andvat ministeeriumi seoses ümberkorraldustega koondamistasudeks, mis peamiselt puudutavad küll koristajaid ja valvureid.

Mart Kirsipuu sõnul pole siseministeerium teinud veel arvestusi, kui paljude inimeste töökohtade kadumist tähendab kinnisvarast loobumine.

Tõenäoliselt aga ei vähenegi ministeeriumimajades haldusküsimustega tegelevate inimeste hulk. ?Keegi peab ju ministeeriumide poolt ka meiega suhtlema,? ütles Teimann.

Järgmise aasta bilansinumbrit veel ei soovita ennustada. ?Hoone bilansiline väärtus riigiasutuses on puuraha number,? ütles Mart Kirsipuu.

?Praeguse kogemuse järgi on varade hindamisväärtus suurem kui see väärtus, millega nad on riigiasutuste bilansis üleval,? tõdes ka Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi finantsidirektor Heino Viik.