Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rektor Jaak Aaviksoo keeldub Res Publica juhi kohast
Res Publica pakub loodava erakonna esimehe kohta Tartu ülikooli rektorile Jaak Aaviksoole, kes ilmselt siiski keeldub poliitikasse tulekust, kirjutab Eesti Päevaleht.
Jaak Aaviksoo kinnitas eile, et Res Publica esindajatega on olnud juttu tema liitumisest loodava erakonnaga ja võimalikust kandideerimisest esimeheks. ?Abstraktses vormis on juttu olnud, kuid konkreetseks ei ole see läinud,? ütles ta.
1996. aastal Tiit Vähi valitsuses haridusministrina töötanud ja kaks aastat hiljem rektoriks valitud Aaviksoo lausus, et ta ei ole seni ühtegi erakonda kuulunud. ?Ma ei näe põhjust selle staatuse muutmiseks,? kommenteeris Aaviksoo võimalikku astumist Res Publica ridadesse.
Samuti lubas Aaviksoo jääda rektoriks ametiaja lõpuni, mis kestab 2003. aasta 1. juunini. ?Sinnamaani mu mandaat on ja ma ei tahaks kedagi petta teistsuguste käikudega,? lausus ta.
?Ei,? vastas Res Publica poliitiline sekretär Urmas Reinsalu küsimusele, kas Aaviksood on kutsutud loodavasse erakonda.
Väite peale, et Aaviksoo ise kinnitas Res Publica huvi tema vastu, pidas Reinsalu pika pausi ja teatas: ?Me räägime paljude inimestega Eesti poliitikast.?
Ka Res Publica peasekretär Ken-Marti Vaher eitas Aaviksoo sõnu, kinnitades, et talle pole ettepanekut tehtud. ?Kahjuks ei saa ühtegi esimehekandidaadi nime veel öelda,? lisas Vaher.
Lisaks Aaviksoole on Res Publica Eesti Päevalehe andmetel liidrikoha pakkumise teinud vähemalt kahele tuntud isikule.
Reinsalu sõnul selguvad esimehekandidaadid Res Publica piirkondades, seejärel esitatakse nad 8. detsembril Tallinna uues suurhallis toimuvale üldkogule.
Eelmisel nädalal teatas Res Publica pressiesindaja, et võimalik kandidaat esimehe kohale on professor Rein Taagepera. Taagepera teatas seejärel kohe, et ei soovi esimeheks kandideerida, sest osa aastast elab ta välismaal ega saa seetõttu aktiivselt Eesti poliitikas osaleda.