Insenere tuleks kaasata riigiasutuste töösse

Inseneride erialaliitude katusorganisatsioon Eesti Inseneride Liit (EIL) (taas)asutati 10. detsembril 1988. aastal. EILi liikmed on inseneride erialaliidud ? mittetulundusühingud, mis ühendavad inseneriharidusega inimesi ja üliõpilasi vabatahtlikkuse alusel. Erialaliitudesse võetakse inseneriõppekavade üliõpilasi ja kõiki inseneriasjandusest huvitatud inimesi.

EILi missioon on Eesti inseneride hariduse, kutsealaste oskuste ja eluaegse täiendõppe süsteemi viimine insenerikutse rahvusvahelist tunnustamist võimaldava tasemeni. EILi initsiatiivil on enamik Eesti inseneriõppekavadest akrediteeritud FEANIi, Euroopa inseneride rahvuslike liitude katusorganisatsiooni komisjoni poolt ja kantud FEANIi akrediteeritud inseneriõppekavade registrisse (FEANI Index). EIL alustas 1998, lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetest ja protseduuridest Eesti volitatud inseneri ja euroinseneri kutsete omistamist. EILi väljaantav Eesti volitatud inseneri kutse vastab erialaste nõuete poolest euroinseneri kutsele, kuid erialase võõrkeele valdamise nõuded on madalamad. Kutse omistamise tingimus on ühe FEANIi töökeele vaba valdamine.

Pikemas perspektiivis tahab EIL ühineda Washington Accord`iga, s.o lepinguga, mille liikmeks vastuvõtmine tähendab, et kõikide juba liikmeksolevate maade insenerikutseid andvad mittetulundusühingud kiidavad heaks EILi rakendatud kutseomistuse nõuded ja reeglid ja tunnustavad Eestis antud insenerikutseid.

1998. aastast peab FEANIi ühinemisläbirääkimisi Washington Accord?iga. Washington Accord ei aktsepteeri riiklikult omistatud kutseid ? kutsed peavad olema omistatud inseneride erialaühingute poolt. Paljudes maades, ka Eestis, tunnustab riik inseneride erialaühingute taotlusel ja riikliku kutsekomisjoni omistatud kutseid kutseseadusega.

Eesti volitatud insenerile on pidev täiendõpe kohustuslik. Kutse on omistatud tähtajaliselt ja kutseline insener peab kokkulepitud aja nn 5 aasta jooksul koguma teatud arvu ainepunkte (AP). Esimestena erialaliitudest on täiendõppe süsteemi rakendanud Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Mehaanikainseneride Liit, jt. EIL töögrupp ühtlustab ainepunktide hinded, et kõik erialaliidud saaksid neid rakendad

Traditsioonilistel insenerierialadel väheneb inseneri teadmiste väärtus nelja aastaga poole võrra. Kõrgtehnoloogilises ja/või teadusmahukas tegevuses see aeg lühem, 2-2,5 aastat. See on ka põhjuseks, miks mitmel maal on kutselistele inseneridele kohustuslik täiendõppe süsteem juba sisse viidud ja paljud maad on taolist süsteemi rakendamas. Arvestades kutseliste inseneride olulist rolli Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmisel peame üsna loomulikuks, et lisaks ettevõtjatele on ka riik huvitatud Eesti rahvusliku kutseliste inseneride korpuse loomisest.

Kutseliste inseneride korpus ja selle liikmete pidevas erialases vormis hoidmine omab arenenud majandusele samasugust mõju nagu teised infrastruktuuri harud.

Riiklikud ja munitsipaalsed struktuurid peaks rakendama kutselisi insenere ekspertkomisjonide koosseisus ekspertidena, konsultantidena, nõunikena või peaspetsialistidena. Paljudel juhtudel teevad riiklikult olulisi ekspertotsuseid poliitikud või erialaliselt mittekompetentsed inimesed.

Soovin kõigile inseneridele jätkuvat indu tehnikaprogressi edendamisel ja meie teaduse, tööstuse ja majanduse tugevdamisel.