Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pakterminal rajab süvaveekai omal jõul

    Pakterminali kaile lisaks tuleb Tallinna Sadama süvaveekai, õieti viljakai pikendus. Seega kerkib Muugale korraga kaks süvaveekaid.
    Pakterminali juhatuse esimees Raivo Vare ütles, et on pikka aega tulutult püüdnud Tallinna Sadama juhtkonnale selgitada nende kai nimetusega 1b/1c eeliseid viljakai pikenduse ees, aga sadam oli algusest peale teist meelt, soovimata isegi sel teemal diskuteerida. ?Nüüd on kõik, mis me sadamalt soovime, võrdsel kohtlemisel põhinev sisukas vastus meie sellekohasele ettepanekule,? lausus ta.
    Pakterminali kava kohaselt ei pane sadam kai ehitusse sentigi ja hakkab kohe, kui see valmis saab, teenima 45 protsenti kaubatasudelt. Valmiv süvaveekai antakse kõigi soovijate ühiskasutusse. Seni on Tallinna Sadam olnud Vare sõnul seisukohal, et operaatorid ise kaisid ei ehita.
    Pakterminali lähedusse tuleva süvaveekai maksumus on 205 miljonit krooni viljakai pikenduse 175 miljoni krooni vastu. Vare sõnul on teisel juhul laevadel märksa halvem kai juures manööverdada ja igasugune tuul segab liiklust. Kui EOSi ja Lonessa välja arvata, on kõigil operaatoreil Pakterminali ehitatava kai juurde lühem tee. Eriti kasulik on see Eurodekile.
    Vare hinnangul jagub kaupa tulevikus kahe süvaveekai tarvis ja mõni operaator võib hakata kaubavoogude kasvu korral mõlemat kaid kasutama, uutel tulijatel on aga valikuvõimalus.
    Tallinna Sadama turundusjuht Erik Sakkov ütles, et ei näe põhjust, miks peaks sadam Pakterminali plaanile ise kai ehitada vastu olema. ?Kuidas ehitada ja kuidas tasaarveldada, see tuleb läbirääkimistel paika panna,? lausus ta. Sakkovi sõnul on investeering viljakai pikendusse igal juhul õige ja selle kohta on ka sadama nõukogu otsus olemas. Need kaks kaid tema hinnangul teineteist ei sega.
    Küsimusele, kas kaupa ikka jagub, vastas Sakkov, et kui Pakterminal on nõus kaiehitusse raha sisse panema ja riski võtma, siis on järelikult ka kaup olemas. Sakkovi sõnul võib teistele operaatoritele saada takistuseks, et Pakterminali kai äärde jõudmiseks tuleb toru läbi selle firma territooriumi tõmmata.
    Muuga sadamas oma terminali rajamisega alustanud ASi Lonessa direktor Ivar Prits ütles, et uustulnukana sõltub firma tegevus paljuski sadamast. Viljakai pikendus on Lonessale märksa lähemal kui Pakterminali rajatav kai. Kaide ja torude ristkasutuse rakendumisel pole Pritsi sõnul vahet, millise kai ääres kaupa laadida, kuid see plaan on alles arutusel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Majanduslanguse kartus pani investorid taas müüma
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.