• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Corolla teeb uuel aastal ajalugu

    Toyota Corolla on üks populaarseimaid väike-keskautosid maailmas, mida toodetakse umbes miljon autot aastas. Seda eeskätt tänu soodsale hinna ja kvaliteedi suhtele, ehk teisisõnu ? normaalse hinna eest igati töökindel sõiduriist. Välimus on paraku aga Corolla jaoks olnud suhteliselt valus teema. Tal puudub siiani ainult temale omane imago ning Corollast on ilmselt rohkem modifikatsioone kui ühestki teisest sama klassi autost. Kõik nad erinevad üksteisest nagu öö ja päev. 1990. aastatesse mahub 4?5 erinevat Corollat, millest tõeliselt õnnestunuks võib lugeda vaid üht mudelit ? seda, mida toodeti aastatel 1993? 1997. Seejärel turule jõudnud ?punnsilm? tekitas paljudes väga vastakaid tundeid, mistõttu juba kahe aasta pärast tegi mudel läbi taas uuenduse. Kuid mis seal salata, ega seegi rahvale eriti meele järele polnud. Ja pole ka midagi imestada, nähes, et ?punnsilmsus? oli taktikaliselt vale liigutus, asus
    Toyota välja töötama täiesti uut mudeliseeriat ning praegu müügil olev mudel oli pigem varuvariant punnis silmadest vabanemiseks.
    Nüüd on Corolla uus mudeliseeria valmis ja uue aasta alguses tullakse turule tõelise avapauguga: 3- ja 5ukselise järskpära, universaali ja mahtuniversaali Corolla Versoga. Olemas on ka sedaan, kuid selle tootmisse minek viibib mõnevõrra. Seevastu on Corolla Verso täiesti erinev tavalisest Corollast, ehk sisuliselt toob Toyota turule kaks uut mudelit korraga.
    Lisaks saab n-ö tavaline Corolla tõeliselt sportliku variandi, ehk Corolla T-Sport versiooni. Auto kapoti all on Celicalt pärit 192 hj 1,8-liitrine mootor, mis arendab kiirust kuni 225 km/h ja kiirendab nullist sajani 8,4 sekundiga.
    Tavalise Corolla mootorivalik algab aga 1,4-liitrisest mootorist, mis tavakasutajale igati piisav. Ja mis peamine, auto kütusekulu on sedavõrd väike, et proovisõidul hakkas täis paagiga auto kütuseseier langema alles pärast 120 km läbimist. Lisaks on saadaval 1,6-liitrine, kõik varieeruva klapifaasi süsteemiga. Saadaval on ka 2-liitrine D4D diiselmootor, millel võimsust ja pöördemomenti oma massi kohta igati piisavalt, kuid müratase ei lase hetkekski unustada, mis laadi jõuallikaga tegemist. Kuna aga diiselmootorite hind oluliselt kõrgem, siis meie turul ei ole sellele versioonile nii ehk naa väga suurt müügiedu oodata.
    Proovisõidul Hispaania mägistel teedel torkas positiivse poole pealt eriti silma auto roolisüsteem. Corolla on varustatud elektrilise roolivõimendiga (nagu näiteks Opel Astral), mis sirgel teel hoiab autot vankumatult omal kursil, kurvides aga töötab mängleva kerglusega. Nii kui käed roolilt tõsta, on rattad momentaalselt taas otsejoonde suunatud.
    Ka juhikoht on igati mugav, pisut harjumist nõuab vaid käiguvahetus. Ilmselt juhi mugavuse huvides on käikude astmed toodud juhile lähemale, mis aga teiste autodega harjunud juhile tähendab seda, et esimese käigu asemel kipub kolmas sisse minema. Lühidalt, käigukangi tuleb pisut rohkem enda poole tõmmata kui tavaliselt. Ka auto vedrustus on suhteliselt pehme ning kurvilistel teedel seetõttu väga suuri kiiruseid arendada ei tihka. Tavalisele tavatarbijale meie auklikel teedel peaks pehmus olema aga pigem plussiks kui miinuseks. Uue Corolla hinnad algavad 194 000 kroonist (1,4-liitrine 3ukseline versioon). Sama mootoriga 5ukseline variant maksab 201 700 krooni. Diiselmootoriga variantide hinnad algavad alates 243 500 kroonist. Sportliku T-Spordi eest tuleb lauale laduda 320 000 krooni. Uuest Corollast ja Corolla Versost saab lähemalt lugeda järgmise aasta autorubriigist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Metallid kukkusid halvimasse kvartalisse pärast eelmist finantskriisi
Tööstusmetallide alamindeks on teises kvartalis langenud 26%, mis on suurima langus alates 2008. aasta lõpust. Langusele pöördusid metallid pärast Föderaalreservi 0,75protsendipunktist intressimäära tõstmist.
Tööstusmetallide alamindeks on teises kvartalis langenud 26%, mis on suurima langus alates 2008. aasta lõpust. Langusele pöördusid metallid pärast Föderaalreservi 0,75protsendipunktist intressimäära tõstmist.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Euroopas kardetakse sel talvel maagaasi siseturu lõppu
Euroopa Liidu liikmesriikidel tuleb olla valmis ohuks, kus energiaturg sel talvel killustub ja soov üksteist välja aidata kahaneb.
Euroopa Liidu liikmesriikidel tuleb olla valmis ohuks, kus energiaturg sel talvel killustub ja soov üksteist välja aidata kahaneb.
Nädala lood: täiusliku tormi hoiatus ja sügisene külm dušš, maasikakorjajaid ei kusagil
Jaaninädalal huvitas Äripäeva lugejaid enim, mida on öelda tuntud investoritel Madis Müüril ja Jaak Roosaarel. Mõlemad ennustavad keerulisi aegu.
Jaaninädalal huvitas Äripäeva lugejaid enim, mida on öelda tuntud investoritel Madis Müüril ja Jaak Roosaarel. Mõlemad ennustavad keerulisi aegu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.