Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Stabiilne kaup vajab oma ladu

    Ladustamisteenust, nagu ka teisi logistikateenuseid on mõttekas sisse osta, kui logistika ei ole ettevõtte põhitegevus. ?Sisseostmist soodustavaks teguriks on müügimahtude kõikumine sesoonselt või ka pikemas perspektiivis,? rääkis Estonia Logistics OÜ juhataja Aivo Viljamaa. ?Oma lao kasuks tasub otsustada siis, kui kaubamahud piisavalt suured ja lao kasutamise vajadus on stabiilne.? Väikseimagi kõikumise puhul hakkab VIA3L logistikadirektori Rünno Kaiva sõnul lao efektiivsus lainetama, kulud ei püsi planeeritud graafikus. Samas on Viljamaa kinnitusel raske öelda, kui suur kaubamaht on piisavalt suur.
    Iseladustamise plusse-miinuseid tuleks hinnata otseste laokulude arvutustest laiemalt. ?Laopidamist outsourc?inud on leidnud ettevõttes vabanevat erinevaid ressursse, mida algselt laokuludega ei osanud seostada,? rääkis Kaiva. ?Eeldus, et ise midagi tehes on tulemus parem kui spetsialisti tehtul, ei pea alati paika ja ka laotöö pole selles suhtes erand.? Laotegevuse korraldamisel on kolm varianti: ladustamine oma laos, ladustamine renditud pinnal ja laoteenuse sisseostmine. Esimene tähendab suuremaid logistikaga seotud püsikulusid ja kapitalimahutusi. Viimasel on püsikulud logistikale minimaalsed ja see võimaldab paremini maandada turusituatsioonist tulenevat riski ning keskenduda ettevõtte põhitegevustesse.
    ?Seejuures ei tohi kannatada ettevõtte logistikaprotsesside juhtimine ja kliendisuhted,? lisas Viljamaa. See on ka üks peamine põhjus, mille tõttu paljud suuremad tootjad ei taha loobuda logistikaga tegelemisest. Ka teevad Kaiva kinnitusel mõnede spetsiifiliste kaupade, nagu ravimid, logistikat hulgimüüjad seetõttu, et nende kaupade käsitlemine vajab eritingimusi ja personali, mida logistikafirmad veel pakkuda ei suuda, ning oma ladu on sageli ainus võimalus.
    ?Firmad ei arvesta tihti oma laokulusid adekvaatselt ja oma ladu pidades tundub see odav. Kuid kui arvestada kõik kulud alates kinnisvaraga seotud kuludest kuni personalikuludeni, samuti arvestades, et ladu ei ole kunagi 100 täis, on kogukulud kaubaühikule suuremad kui laoteenust kasutades,? selgitas Viljamaa.
    Kvaliteetne tulemus saavutatakse tööle pühendumisega. Personalivalik, tehnilised lahendused, IT-arendused ja kvaliteedikontroll on Kaiva hinnangul valdkonnad, mille peamiseks eesmärgiks ettevõttes pole tavaliselt laotöö edendamine.
    ?Teisiti on see siis, kui laoteenuse osutamine ongi firma põhitöö,? lisas Kaiva. ?Konkurentsitingimustes on ohtlik ükskõik millises oma tegevuses kasutada poolikuid lahendusi.? Laopidamine, mis korralikult tehes on kallis ja pidevat arendamist nõudev tegevus, on sisseostetuna Kaiva arvates võimalusterikas.
    Teenuste sisseostul võiks Viljamaa hinnangul kasu olla suurem, kui kogu logistikateenuse eest vastutab üks firma; teenuste eest tasumine toimub kulupõhiste näitajate alusel; mõõtühikuks ei ole näiteks protsent käibest, vaid mingi kaubaühiku ladustamise aeg; laaditav kaubakogus ning teenusepakkuja ja teenuseostja IT-süsteemid on seotud info vahetamiseks ja kaupade liikumise jälgimiseks reaalajas.
    Ent teenuse sisseostmisel võib ette tulla ka probleeme. ?Näiteks on oluline, et sõlmitav leping oleks võimalikult realistlik ja mõlemale poolele vastuvõetav,? lisas Viljamaa. Töö käigus on oluline, et aruandlus ja muu infovahetus oleks korraldatud lihtsalt ja arusaadavalt. Ka võib probleeme tekitada vastutuse küsimus kaupade üleandmisel logitikaahelas, kui partnereid on rohkem.
    ?Koostööd tuleks hinnata mitte tekkinud probleemide, vaid nende lahendamise tõhususe järgi,? soovitas Kaiva. ?Koostöö on hea, kui probleemid ei kordu.? Iga muutus töökorralduses loob võimalusi probleemide tekkeks. Enamasti on nende põhjuseks tõrge info liikumises ostja-müüja erinevate osakondade vahel. Seetõttu ei tohi koostöö alustamine toimuda tormates, üleminek laoteenuse ostmisele peab olema hästi ette valmistatud, siis on vaja vähem probleeme lahendada koostöö käigus.
    Suhtumine koostöösuhte ettevalmistamisse võib Kaiva arvates olla partneri valiku üheks kriteeriumiks. ?Muidugi mitte ainsaks. Kõigepealt peab ostja enda jaoks määratlema primaarse nõudmise ostetavale teenusele,? rääkis Kaiva. ?Kui see on hind, kiirus, kvaliteet, siis piisab võrdlemisest, millisele kohale on sama kriteeriumi enda jaoks asetanud teenusepakkuja.? Samuti tasub tutvuda, kuidas ta nende kriteeriumide täitmist enda jaoks korraldab. Lisaks on mõistlik hinnata pakkuja poolt kasutatavate tööskeemide paindlikkust. ?Kas teenuse pakkujal on üks väljakujunenud tööskeem, mis kohandub kõikidele klientidele, või on arendatud välja erinevaid skeeme erinevate klientide erinevaid vajadusi rahuldama,? selgitas Kaiva. ?Eelistatum võiks olla viimane.?
    Tasub tutvuda ka nende klientidega, kellega teenusepakkujal töö juba käib, nende rahulolu koostööst iseloomustab teenuse kvaliteeti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.