Stabiilne kaup vajab oma ladu

Ladustamisteenust, nagu ka teisi logistikateenuseid on mõttekas sisse osta, kui logistika ei ole ettevõtte põhitegevus. ?Sisseostmist soodustavaks teguriks on müügimahtude kõikumine sesoonselt või ka pikemas perspektiivis,? rääkis Estonia Logistics OÜ juhataja Aivo Viljamaa. ?Oma lao kasuks tasub otsustada siis, kui kaubamahud piisavalt suured ja lao kasutamise vajadus on stabiilne.? Väikseimagi kõikumise puhul hakkab VIA3L logistikadirektori Rünno Kaiva sõnul lao efektiivsus lainetama, kulud ei püsi planeeritud graafikus. Samas on Viljamaa kinnitusel raske öelda, kui suur kaubamaht on piisavalt suur.

Iseladustamise plusse-miinuseid tuleks hinnata otseste laokulude arvutustest laiemalt. ?Laopidamist outsourc?inud on leidnud ettevõttes vabanevat erinevaid ressursse, mida algselt laokuludega ei osanud seostada,? rääkis Kaiva. ?Eeldus, et ise midagi tehes on tulemus parem kui spetsialisti tehtul, ei pea alati paika ja ka laotöö pole selles suhtes erand.? Laotegevuse korraldamisel on kolm varianti: ladustamine oma laos, ladustamine renditud pinnal ja laoteenuse sisseostmine. Esimene tähendab suuremaid logistikaga seotud püsikulusid ja kapitalimahutusi. Viimasel on püsikulud logistikale minimaalsed ja see võimaldab paremini maandada turusituatsioonist tulenevat riski ning keskenduda ettevõtte põhitegevustesse.

?Seejuures ei tohi kannatada ettevõtte logistikaprotsesside juhtimine ja kliendisuhted,? lisas Viljamaa. See on ka üks peamine põhjus, mille tõttu paljud suuremad tootjad ei taha loobuda logistikaga tegelemisest. Ka teevad Kaiva kinnitusel mõnede spetsiifiliste kaupade, nagu ravimid, logistikat hulgimüüjad seetõttu, et nende kaupade käsitlemine vajab eritingimusi ja personali, mida logistikafirmad veel pakkuda ei suuda, ning oma ladu on sageli ainus võimalus.

?Firmad ei arvesta tihti oma laokulusid adekvaatselt ja oma ladu pidades tundub see odav. Kuid kui arvestada kõik kulud alates kinnisvaraga seotud kuludest kuni personalikuludeni, samuti arvestades, et ladu ei ole kunagi 100 täis, on kogukulud kaubaühikule suuremad kui laoteenust kasutades,? selgitas Viljamaa.

Kvaliteetne tulemus saavutatakse tööle pühendumisega. Personalivalik, tehnilised lahendused, IT-arendused ja kvaliteedikontroll on Kaiva hinnangul valdkonnad, mille peamiseks eesmärgiks ettevõttes pole tavaliselt laotöö edendamine.

?Teisiti on see siis, kui laoteenuse osutamine ongi firma põhitöö,? lisas Kaiva. ?Konkurentsitingimustes on ohtlik ükskõik millises oma tegevuses kasutada poolikuid lahendusi.? Laopidamine, mis korralikult tehes on kallis ja pidevat arendamist nõudev tegevus, on sisseostetuna Kaiva arvates võimalusterikas.

Teenuste sisseostul võiks Viljamaa hinnangul kasu olla suurem, kui kogu logistikateenuse eest vastutab üks firma; teenuste eest tasumine toimub kulupõhiste näitajate alusel; mõõtühikuks ei ole näiteks protsent käibest, vaid mingi kaubaühiku ladustamise aeg; laaditav kaubakogus ning teenusepakkuja ja teenuseostja IT-süsteemid on seotud info vahetamiseks ja kaupade liikumise jälgimiseks reaalajas.

Ent teenuse sisseostmisel võib ette tulla ka probleeme. ?Näiteks on oluline, et sõlmitav leping oleks võimalikult realistlik ja mõlemale poolele vastuvõetav,? lisas Viljamaa. Töö käigus on oluline, et aruandlus ja muu infovahetus oleks korraldatud lihtsalt ja arusaadavalt. Ka võib probleeme tekitada vastutuse küsimus kaupade üleandmisel logitikaahelas, kui partnereid on rohkem.

?Koostööd tuleks hinnata mitte tekkinud probleemide, vaid nende lahendamise tõhususe järgi,? soovitas Kaiva. ?Koostöö on hea, kui probleemid ei kordu.? Iga muutus töökorralduses loob võimalusi probleemide tekkeks. Enamasti on nende põhjuseks tõrge info liikumises ostja-müüja erinevate osakondade vahel. Seetõttu ei tohi koostöö alustamine toimuda tormates, üleminek laoteenuse ostmisele peab olema hästi ette valmistatud, siis on vaja vähem probleeme lahendada koostöö käigus.

Suhtumine koostöösuhte ettevalmistamisse võib Kaiva arvates olla partneri valiku üheks kriteeriumiks. ?Muidugi mitte ainsaks. Kõigepealt peab ostja enda jaoks määratlema primaarse nõudmise ostetavale teenusele,? rääkis Kaiva. ?Kui see on hind, kiirus, kvaliteet, siis piisab võrdlemisest, millisele kohale on sama kriteeriumi enda jaoks asetanud teenusepakkuja.? Samuti tasub tutvuda, kuidas ta nende kriteeriumide täitmist enda jaoks korraldab. Lisaks on mõistlik hinnata pakkuja poolt kasutatavate tööskeemide paindlikkust. ?Kas teenuse pakkujal on üks väljakujunenud tööskeem, mis kohandub kõikidele klientidele, või on arendatud välja erinevaid skeeme erinevate klientide erinevaid vajadusi rahuldama,? selgitas Kaiva. ?Eelistatum võiks olla viimane.?

Tasub tutvuda ka nende klientidega, kellega teenusepakkujal töö juba käib, nende rahulolu koostööst iseloomustab teenuse kvaliteeti.