Aktsiaturu langus on muutnud popiks madala beetaga aktsiad

Beeta näitab, kuidas liigub aktsia võrreldes referentsühikuga, milleks on USA aktsiate puhul S&P 500 indeks.

Suurem beeta kui 1,0 näitab seda, et aktsia volatiilsus on turu (indeksi) omast suurem. Näiteks Inteli 1,8ne beeta näitab seda, et iga 10 S&P indeksi kohta on ajalooliselt Inteli aktsia liikunud 18. See kehtib nii tõusude kui ka languste korral ühtmoodi. Kui indeks on tõusnud 10, on Inteli aktsia tõusnud 18, kui indeks on 10 kukkunud, on aktsia kukkunud 18.

Mida kõrgem on beeta, seda kõikuvam see aktsia on. Tõusval turul eelistatakse tavaliselt kõrge beetaga aktsiaid, kuna tõusu puhul tahetakse teenida võimalikult palju. Kui aga tegu on langeva turuga, lähevad moodi madala beetaga aktsiad, sest pole huvi kaotada indeksist rohkem. Vastandiks Intelile on Procter & Gamble?i aktsia beeta 0,1. See tähendab, et kui indeks kõigub 10, võib eeldada ajaloolise aktsia käitumise põhjal, et Procter & Gamble?i aktsia liigub vaid 1. Langeval turul lasevad madala beetaga aktsiad rahulikumalt magada kui kõrge beetaga aktsiad. Madala beetaga aktsiad on nendele, kelle eesmärgiks on säilitada kapitali.

Aktsia beeta pole aga muutumatu suurus. Kui aktsia teeb järsu liikumise, näiteks pärast kasumihoiatust või oodatust paremat kvartalikasumit, muutub ka aktsia beeta. Seega, olles kord ostnud madala beetaga aktsia just tema madala beeta pärast, tasub aeg-ajalt heita taas pilk peale, kas see on suuremaks muutunud.

USA ajakiri Smartmoney soovitab koostada nn ideaalse portfelli, kus on nii kõrge kui ka madala beetaga aktsiad. Kui turul toimub suur, näiteks 20 tõus, võiks portfelli uuesti tasakaalustada vastavalt eesmärgile, ostes kõrge beetaga aktsiate asemele näiteks madalama beetaga aktsiad või hoides raha intressi teenivates instrumentides.

Millised aktsiad on madala beetaga? Üldiselt loetakse selleks beeta piiriks 0,5. Kõik, mis on alla selle, on madala beetaga, kõik, mis üle 0,5, on kõrgega.